Geograafianädal 2019

< Geograafianädal

Geograafianädal 2019

Veebiviktoriin on selleks aastaks lõppenud. Kõige paremini vastasid:

Põhikooli 6 parimat

I koht: Berit Ületoa
2.-6. kohta jäid jagama:
Kertu Katriin Kotkas
Kerttu Rootsi 
Liisa Tafenau 
Triinu Liisa Lota Umal 
Regina Univer

Gümnaasium

I koht: Linda Kuusik 
2.-3. koht: Liis Isabel Geherman ja Heigo Soidla 

Küsimused koos õigete vastustega on toodud all:
Loodusgeograafia
Küsimus põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele:

Miks ei saa Richteri skaalat kasutada maavärinate laastavuse kirjeldamiseks? Richteri skaala abil saab hinnata maavärina võimsust. Maavärina amplituud kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümme korda – maavärin magnituudiga 7 on 10 korda tugevam 6-se magnituudiga ja 100 korda tugevam 5-se magnituudiga maavärinast. Maavärina laastavust (või kahjustuste rohkust) sellega siiski hinnata ei saa, sest see sõltub ka maavärina asukohast. Nii toob väga tugev, kuid igasugusest asustusest kauge maavärin kaasa oluliselt vähem kahjustusi kui nõrgem, aga see-eest vahetult linna all toimunud maavärin.

Küsimus ainult gümnaasiumile:

Valdav osa vulkaanidest asub laamade põrkumiskohtades. Kuidas nimetatakse vulkaane, mis asuvad keset laamasid? Kuidas on see seotud suurima lennuliikluse tõrkega pärast Teist maailmasõda?
Laamasiseseseid vulkaanilisi piirkondi nimetatakse kuuma täpi vulkaanideks. Kuigi see, kuidas nad tekivad, pole siiamaani päris selge, on levinuim arvamus, et nad saavad alguse vahevööst – tekivad kõrge temperatuuriga pluumid, kust magma liigub maakoore alla. Kuulsamateks kuuma täpi vulkaanideks on võib pidada Havaid ja Islandit. Neist viimane asub lisaks ka laamade põrkumiskohal ja on seotud meie küsimusega. Nimelt seiskas just Islandil paiknev Eyjafjallajökulli vulkaan 2010. aasta aprillis Euroopas nädalaks lennuliikluse.

Inimgeograafia
Küsimus põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele:

Jaan elab koos oma perega Lõuna-Eestis Põlvas. Töökoht on Jaanil aga Tartus, tal tuleb seal tööpäeviti hommikust õhtuni kohal olla, mistõttu läbib ta Tartu-Põlva vahemaad igal tööpäeval 2 korda. Kas Jaani tegevus on ka ränne; kui jah, siis kuidas seda protsessi nimetatakse?
Jah, ka Jaani tegevust saab nimetada rändeks, täpsemalt on tegemist pendelrändega. Pendelränne on regulaarne liikumine ühest kohast teise töö, hariduse või mõnel muul eesmärgil. Kõige aktiivsem pendelränne toimub suurte linnade ja nende lähiümbruse vahel.

Küsimus ainult gümnaasiumile:

Välismaale minek ei tähenda enamasti, et kodumaa täielikult unustatakse. Paljudel jäävad sinna pere ja sõbrad, kellega edasi suheldakse ja ilmselt ollakse vähemalt mõnda aega kursis ka koduriigi uudistega. Veel enam, väljarännanud inimesed võivad oluliselt parandada oma koduriigi (riik millest lahkuti) majandust läbi ühe kindla tegevuse. Olgu öeldud, et see tegevus ei tähenda harituma või jõukamana koju tagasi minemist ja seal tööle asumist, vaid toimub rändaja äraoleku ajal.
Kuidas seda tegevust nimetatakse ja kirjeldage seda lühidalt.
Tegevust nimetatakse rahasiirdeks (ingl. k remittance). See väljendub selles, et välismaal töötajad saadavad osa oma teenitud rahast välismaalt koju. Selle kasutamine kodumaal elavdab kohalikku majandust. Suurimad summad liiguvad madala või keskmise arengutasemega riikidesse. Maailmapank ennustas 2019. aasta lõpuks saadetavaks kogusummaks 551 miljardit USA dollarit. Rahaliselt liigub enim Indiasse (82,2 miljardit), kui arvestada ka sihtriigi sisemajanduse kogutoodangut (SKT), siis saab enim raha Vaikses ookeanis asuv Tonga. Tongasse liikuv raha moodustab 38,5% Tonga SKT-st.

Geoinformaatika ja kartograafia
Küsimus põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele:  mis on pildil ja milleks seda kasutatakse?

Pildil on geodeetiline punkt. Taolised punktid moodustavad üle-eestilise võrgu ja omavad asukohainfot (koordinaate ja kõrgust). Neid kasutatakse lähte- ja kontrollpunktidena mõõdistustöid tehes. See hõlbustab näiteks topograafiliste kaartide loomist ja kinnistu piiride määramist.

Küsimus ainult gümnaasiumile: milliseid maastikurajoone läbib Struve meridiaan? Ülesande lahendamiseks tuli võrrelda kaht kaarti – Struve meridiaani ja maastikurajoonide oma. Arold on jaotanud Eesti kahekümne viieks suurvormiks, millest Struve meridiaan läbib koguni kahtteistkümmet: Soome lahe rannikumadalikku, Viru lavamaad, Pandivere kõrgustikku, Alutaguse madalikku, Kesk-Eesti lavatasandikku, Vooremaad, Võrtsjärve madalikku, Sakala kõrgustikku, Ugandi lavamaad, Otepää kõrgustikku, Valga ja Võru-Hargla nõgu.
Scroll to Top