Kuidas j\u00f5udis Maria geograafia osakonda?<\/strong><\/p>\n Enamus kooliajast m\u00f6\u00f6dus Marial Tallinna Kunstig\u00fcmnaasiumis ja reaalainete huvilisena seadis ta endale sihiks p\u00e4rast g\u00fcmnaasiumi l\u00f5petamist astuda sisse Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri erialale. Geograafia kui \u00fcks lemmikaineid koolis ei olnud Maria esimeseks valikuks, kuid EKA sisseastumiskatsetel m\u00f5istis ta, et tema koht ei ole kunstiinimeste hulgas ja talle sobiks \u00f5ppida midagi konkreetsemat. Niisiis l\u00e4ks k\u00e4iku plaan B ja geograafia, sest lisaks plaanidele ja joonestamisele meeldisid Mariale ka kaardid ja loodus ning geograafia \u00f5ppekava pakkus \u00fcsna laia valiku aineid matemaatikast, geoloogia ja demograafiani, kattes uudishimu erinevate teemade vastu. \u201cTagantj\u00e4rele m\u00f5eldes oli see ainu\u00f5ige otsus, sest kohe algusest peale tundsin end \u00f5iges kohas olevat ning \u00fcmbritsetuna m\u00f5ttekaaslastest!\u201d<\/p>\n Miks loodusgeograafia ja kuidas on Maria end sellel alal teostanud?<\/strong><\/p>\n Loodusgeograafia juurde j\u00f5udis Maria aegamisi ja enne \u00fclikooli astumist ei osanud ta tegelikult arvatagi, et kuus aastat hiljem kirjutab magistrit\u00f6\u00f6d just liustikest. Esimesel semestril \u00fclikoolis oli ta \u00fcldsegi veendunud, et temast saab hoopis inimgeograaf, kuna inimgeograafia tundus huvitav, samas lihtne ja loogiline. Kui aga kevadel algas maateadus ja suvel v\u00e4lit\u00f6\u00f6d, oli loodusgeograafia ja geoloogia Maria s\u00fcdame v\u00f5itnud! Sealt edasi tekkis juba kindel plaan minna Erasmusega aastaks Islandile vulkaane ja liustikke \u00f5ppima<\/strong>, mis sai ka teoks. \u201cPaljude jaoks on Erasmuse vahetus \u00fcks suur pidu (mis on t\u00e4iesti t\u00f5si :P), kuid \u00fchtlasi on see ka v\u00f5imalus end uues keskkonnas proovile panna ning selle l\u00e4bi kasvada. Ma ei ole eales nii palju \u00f5ppinud \u2013 nii geograafia\/geoloogia ning ka enda kohta \u2013 kui seda tegin Islandil veedetud aasta jooksul. Selle k\u00e4igus tuli teadmine, et glatsioloogia on see, mis mul silmad s\u00e4rama l\u00f6\u00f6b.\u201d Sellest tulenevalt v\u00f5ttis Maria vastu otsuse j\u00e4tkata magistri\u00f5pinguid juba v\u00e4lis\u00fclikoolis ning ta astus sisse Stockholmi \u00dclikooli glatsioloogia ja polaarkeskkondade erialale<\/strong>. Esimene aasta uues \u00fclikoolis m\u00f6\u00f6dus eriala- ja valikaineid tehes ning eelmine suvi-s\u00fcgis viibis Maria Teravm\u00e4gedel<\/strong>, kus v\u00f5ttis kaht ainet UNIS-es. \u201cN\u00fc\u00fcd, viimasel aastal, tegelen magistrit\u00f6\u00f6ga<\/strong>, uurides muutusi Teravm\u00e4gede t\u00f5usuveeliustike esiosa sulamises ja selle suhet erinevate keskkonnan\u00e4itajatega.\u201d<\/p>\n Kellena on Maria t\u00f6\u00f6tanud ja mida sellest kogemusest \u00f5ppinud?<\/strong><\/p>\n Maria on \u00f5ppimise k\u00f5rvalt minimaalselt t\u00f6\u00f6tanud, kuna tal on kombeks \u00fches semestris lihtsalt nii palju aineid v\u00f5tta, et 24-tunnisest \u00f6\u00f6p\u00e4evast j\u00e4\u00e4b v\u00e4heks. Sellegipoolest on Marial t\u00f6\u00f6kohti olnud mitmeid, milleni on ta viinud kas huvi antud ala vastu, ootamatu v\u00f5imalus v\u00f5i ka praktiline vajadus raha teenida. Nii on ta keskkooli ajal t\u00f6\u00f6tanud Mida on Mariale andnud \u00f5pingud v\u00e4lismaal ja geograafiaharidus?<\/strong><\/p>\n Kuigi juba geograafiasse sisse astudes oli Marial plaan mingi aeg tudeerida v\u00e4lismaal, siis n\u00fc\u00fcd tagasi vaadates ei osanud ta ettegi n\u00e4ha, et ta v\u00f5iks praeguseks hetkeks olla \u00f5ppinud juba kolmes v\u00e4lis\u00fclikoolis. \u201cTagasi m\u00f5eldes on see samas olnud asjade loomulik k\u00e4ik, st \u00fcks valik v\u00f5i suund on viinud teise v\u00f5imaluseni ning sealt on selgemaks saanud see, kuhu edasi minna. Kindlasti ei oleks ma p\u00e4ris t\u00e4pselt j\u00f5udnud mind huvitava j\u00e4\u00e4-ookeani vastastikm\u00f5ju teema juurde, kui ma ei oleks Islandil olles l\u00e4inud oma vulkanoloogia professoriga keset Atlandit seilama ning ookeanip\u00f5hja geof\u00fc\u00fcsikaliste meetoditega kaardistama.\u201d<\/p>\n Maria on seda meelt, et kooliv\u00e4liselt tasub olla v\u00f5imalikult aktiivne. \u201cL\u00f5ppude-l\u00f5puks on just see kogemus \u201esee\u201c, mis sind hiljem t\u00f6\u00f6le, praktikale v\u00f5i (v\u00e4lis)\u00fclikooli kandideerides teistest eristab. Samu aineid, st \u00fclikooli kogemust v\u00f5ivad omada peale sinu veel hulk kaastudengeid, aga n-\u00f6 lisapagasit annab iseseisvat kujundada.\u201d<\/p>\n Mida soovitab Maria enda \u00f5ppimiskogemusest teistele?<\/strong><\/p>\n Kes veel p\u00e4ris t\u00e4pselt ei tea, mis suunda geograafias valida, siis Maria hinnangul tasuks\u00a0v\u00f5tta aineid k\u00f5ikidest v\u00f5imalikest suundadest ning leida enda jaoks see ni\u0161\u0161, mis silma s\u00e4rama l\u00f6\u00f6b. Kolme s\u00f5naga kokku v\u00f5ttes: proovida, proovida, proovida! \u201cSama kehtib ka t\u00f6\u00f6le\/praktikale\/v\u00e4lismaale kandideerimise osas \u2013 proovides, st motivatsioonikirju kirjutades, intervjuudel k\u00e4ies ja paberimajandusega tegeledes, kuna nii kasvab ka kogemus, enesekindlus ja julgus.\u201d Julgust saab kasvatada ka kooliv\u00e4listes tegevustes, olgu selleks siis n-\u00f6 people skills<\/em>, keele\u00f5pe v\u00f5i tudengiorganisatsioonis t\u00f6\u00f6tamine.<\/p>\n Kes m\u00f5tlevad v\u00e4lismaale \u00f5ppimamineku peale, soovitab Maria k\u00f5igepealt enda jaoks l\u00e4bi![\"12953208_1079432582116272_13055390_o.jpg\"](\"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2016\/04\/12953208_1079432582116272_13055390_o.jpg\")
<\/p>\n![\"12986875_1079432578782939_802932629_o.jpg\"](\"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2016\/04\/12986875_1079432578782939_802932629_o.jpg\")
<\/p>\n![\"12970564_1079432592116271_1760390682_o.jpg\"](\"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2016\/04\/12970564_1079432592116271_1760390682_o.jpg\")
kohtunikuna<\/strong> sulgpalliv\u00f5istlustel, majahoidjana<\/strong> Islandi hotellis, koristajana<\/strong> Stockholmis kui ka olnud t\u00f5lkekonsultant<\/strong> lasteraamatule \u201cMiks m\u00e4ed purskavad?\u201d. Lisaks veel t\u00f6\u00f6tas Maria kuu aega Atlandi ookeanil uurimislaeval R\/V Langseth teadusr\u00fchma liikmena<\/strong>, kus ta viis l\u00e4bi igap\u00e4evaseid 8-tunniseid vaatlusi. Kuna eelnevalt nimetatud t\u00f6\u00f6kohad on v\u00e4ga erinevad, on Maria kogemuste spekter lai: \u201dMajahoidjana\/koristajana t\u00f6\u00f6tamine on andnud suure kogemuste pagasi eri kultuuridest ja taustaga inimestega suhtlemisel, arendanud nii t\u00e4psust, kiirust kui ka \u00f5petanud ootamatute olukordade kiiret lahendamist. M\u00f5nes m\u00f5ttes on ka geograafias \u00f5pitu nende t\u00f6\u00f6kohtade juures kasuks tulnud, kasv\u00f5i turistidele vaatamisv\u00e4\u00e4rsuste tutvustamisel v\u00f5i suurlinnas punktist A punkti B navigeerimisel. Lasteraamatule vulkanoloogia ja muude maateaduslike terminite s\u00f5nastikku koostades aga \u00f5ppisin keerulisi seletusi n-\u00f6 maakeeli v\u00e4ljendama. Uurimislaeval aga sain osa teadust\u00f6\u00f6 k\u00f6\u00f6gipoolest ning kombata oma mugavustsooni piire.\u201d<\/p>\n![\"12986647_1079432598782937_751780523_o.jpg\"](\"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2016\/04\/12986647_1079432598782937_751780523_o.jpg\")
Marial on \u00f5pingute \u00fcle v\u00e4ga hea meel ja ta on t\u00e4nulik: \u201cV\u00e4lismaal \u00f5ppimine on andnud mulle nii enesekindlust, kasvatanud iseloomu, avardanud maailmavaadet, suurendanud (erialast) suhtlusv\u00f5rgustikku ja avanud uusi uksi. \u00dchtlasi on see ka pannud mind hindama seda, mida Tartu \u00dclikool (ja Eesti hariduss\u00fcsteem) on mulle kaasa andnud. Kindlasti ei tasuks alahinnata seda, mida Tartu \u00dclikooli geograafiaharidus annab, eriti kui su kitsam erialavalik langeb nende valitud teemade hulka, millega geograafia osakond tegeleb.\u201d \u00dclikooliteele on v\u00e4\u00e4rtust lisanud ka m\u00f5ttekaaslased ja s\u00f5brad eri riikidest, kes on motiveerinud ja inspireerinud Mariat k\u00f5rgemale ja kaugemale liikuma.<\/p>\n![\"12986294_1079432585449605_949375698_o.jpg\"](\"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2016\/04\/12986294_1079432585449605_949375698_o.jpg\")
<\/strong><\/p>\n![\"12952970_1079432558782941_1643120944_o.jpg\"](\"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2016\/04\/12952970_1079432558782941_1643120944_o.jpg\")
m\u00f5elda, miks v\u00e4lismaale minna \u2013 mida konkreetsem on eesm\u00e4rk ja selgem siht, seda suurem on ka motivatsioon selle nimel t\u00f6\u00f6tada. Motivatsiooni on vaja ka paberimajanduse l\u00e4bi elamiseks ja uues keskkonnas toime tulemiseks. \u201cVahetusprogrammid nagu Erasmus on v\u00e4ga lihtne viis v\u00e4lismaal \u00f5ppimiseks, sest enamus probleeme on sinu eest lahendatud v\u00f5i saavad lihtsasti lahendatud, ning lisaks saab \u00f5pinguteks ka stippi. Omap\u00e4i magistrisse astumine on t\u00fclikam ning enamus eelt\u00f6\u00f6d tuleb ise \u00e4ra teha. Kuigi n\u00e4iteks Skandinaavia \u00fclikoolid on \u00f5ppemaksuvabad, on elu kallis ning kuna v\u00e4lismaal \u00f5ppijate rahastusprogramme Eestis on v\u00e4he, siis on \u00f5pinguteks raha leidmine keeruline. Aga\u2026kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab! Pingutus on enamasti vaeva v\u00e4\u00e4rt!\u201d V\u00e4lismaal \u00f5ppimise v\u00f5imaluste osas tuleb suur osa t\u00f6\u00f6d ikkagi endal \u00e4ra teha ning aktiivne olla. Kindlasti saavad aidata n\u00f5u ja j\u00f5uga ka need, kes varem sama rada k\u00e4inud.<\/p>\n![\"12986405_1079432572116273_192515795_o.jpg\"](\"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2016\/04\/12986405_1079432572116273_192515795_o.jpg\")
Glatsioloogiahuvilistel soovitab Maria kindlasti kvaternaarigeoloogia, maateaduste aluste, geof\u00fc\u00fcsika, klimatoloogia, h\u00fcdroloogia ja geomorfoloogia kursustel osaleda; t\u00f5sisematel huvilistel kuluvad marjaks \u00e4ra ka head teadmised k\u00f5rgemast matemaatikast ja f\u00fc\u00fcsikast, kuna suur osa glatsioloogiast on v\u00f5rrandid ja nendest ei saa ei \u00fcle ega \u00fcmber. Silma tasub peal hoida ka v\u00e4lis\u00fclikoolidel, kus glatsioloogia v\u00f5i loodusgeograafia suund on hinnatud ning aktiivne teadust\u00f6\u00f6s (nt Stockholmi, Uppsala, Oslo, Islandi, Svalbardi, Swansea, Sheffieldi \u00fclikoolid). V\u00f5imalus on v\u00f5tta aineid ka v\u00e4lis\u00fclikoolidest. \u201cN\u00e4iteks Teravm\u00e4gedel k\u00e4ib iga ainega kaasas ka suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral v\u00e4lipraktikat, mida suurlinna \u00fclikoolidest on raske korraldada, aga just geoainete puhul pea h\u00e4davajalik on.\u201d<\/p>\n