{"id":1376,"date":"2017-03-28T16:32:30","date_gmt":"2017-03-28T13:32:30","guid":{"rendered":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/from-russia-with-love\/"},"modified":"2023-11-30T14:35:54","modified_gmt":"2023-11-30T11:35:54","slug":"from-russia-with-love","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/from-russia-with-love\/","title":{"rendered":"From Russia with love"},"content":{"rendered":"

Teksti ja piltide autor on Kaisa Laur.<\/p>\n

Allj\u00e4rgnev tekst on subjektiivne ja poliitiliselt ebakorrektne.\u00a0<\/em><\/p>\n

14-20.03.2017 viibisid viis meie egealast \u2013 Ago, Marie, Gettel, Madli ja Kaisa \u2013 Kaliningradis.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Venemaaga asjade ajamine on keeruline. Kuna b\u00fcrokraatiamasina rattad k\u00e4isid aeglaselt ringi, juhtus nii, et saime oma viisakutsed k\u00e4tte k\u00fcmme p\u00e4eva enne minekut. Et viisakeskus n\u00e4dalavahetuseti ei t\u00f6\u00f6ta, l\u00e4ks asjaajamine l\u00f5puks nii kiireks, et saime oma reisidokumendid k\u00e4tte vaevu tund aega enne bussi v\u00e4ljumist. Teekond Tartust Kaliningradi kulges l\u00e4bi Riia, kus me tegime l\u00fchikese tunniajase linnapeatuse, mis oli sissejuhatuseks k\u00f5ikidele nendele kilomeetritele, mida me reisi ajal maha k\u00f5ndisime. Bussis\u00f5it ise kulges suhteliselt s\u00fcndmustevaeselt, piiri saime \u00fcletatud k\u00f5igest tunniga, mist\u00f5ttu saabusime Kaliningradi hommikul kell pool seitse, \u00fcle poole tunni varem kui plaanitud. Meid v\u00f5tsid vastu kolm kohaliku EGEA liiget: Julia, Kristina ja Artur, kes viisid meid meie \u00f6\u00f6bimiskohta, kus ootas meid pannkooke k\u00fcpsetav Marina. Olles \u00f6\u00f6 l\u00e4bi bussis loksunud, on raske soovida paremat vastuv\u00f5ttu.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Meie \u00f6\u00f6bimiskohaks oli magistrite \u00fchikas. Tuleb v\u00e4lja, et Venemaal on baka- ja makatudengite elukohad eraldi. Magistrantidele m\u00f5eldud elukohad (v\u00e4hemalt see, kus meie viibisime) on igati tipp-topp. Elatakse kahekesi v\u00f5rdlemisi suures toas, igale toale eraldi vannituba ja suur k\u00f6\u00f6k. Bakatudengid seevastu elavad kehvemates tingimustes, mis kirjelduste j\u00e4rgi meenutab vana head Mordorit.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

 <\/p>\n

Saime terve n\u00e4dala jooksul tunda ehtsat vene armastust ja hoolitsust, mis kohati tundus lausa veider. Nimelt ei elanud kohaliku EGEA liikmed meiega, vaid enda \u00fchikas, mist\u00f5ttu tuli Marina igal hommikul kell kaheksa spetsiaalselt selleks, et s\u00fc\u00fca teha. Samuti ei einestanud nad kunagi meiega koos. \u00dcldiselt v\u00f5ib \u00f6elda, et keskkond oli v\u00e4ga kontrollitud ja meid \u00fcksi kuskile minna ei lastud.<\/p>\n

Eelnev l\u00f5ik v\u00f5ib tunduda veidi veider ja negatiivse alatooniga, kuid palun \u00e4rge m\u00f5istke mind valesti. V\u00f5in julgelt v\u00e4ita, et Kaliningradis k\u00e4ik oli mu elu \u00fcks parimaid reise. Mitte selle p\u00e4rast, et me oleks teab mis erilisi maailmaimesid v\u00f5i ahhetama panevaid paiku n\u00e4inud, vaid just seet\u00f5ttu, et saime omal nahal tunda kohalikku kultuuri. Tegu oli k\u00fcll selgelt turismik\u00fclastusega, mist\u00f5ttu me p\u00e4ris kohalike kombel ei elanud, kuid siiski oli see sada korda etem, kui mingis hotellis basseini \u00e4\u00e4res l\u00f6sutamine. Minu jaoks oli see reis \u00fcsna l\u00e4hedane sellele, millline ideaalne turism peaks olema. Moraal: korraldage rohkem EGEA vahetusi.<\/p>\n

 <\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Kaliningradi minek tekitas minus m\u00f5nes m\u00f5ttes kahetisi tundeid. On ju Kaliningrad kui selline eksisteerinud vaevu 70 aastat. Enne seda oli tegu Ida-Preisimaa pealinnaga, mis kandis nime K\u00f6ningsberg. Ajalooliselt elasid piirkonnas preislased, kes 17. sajandiks assimileeriti sakslaste hulka. 1944. aastal pommitasid Briti \u00f5huv\u00e4ed linna sisuliselt maatasa, aasta hiljem l\u00e4ks see N\u00f5ukogude Liidu koosseisu, kus see 1946. aastal Mikhail Kalinini auks \u00fcmber nimetati. Kusjuures nimetatud isik pole kunagi piirkonda k\u00fclastanud. Seej\u00e4rel sunniti saksa elanikkond regioonist lahkuma ja asendati N\u00f5ukogude Liidu kodanikega, kes olid peamiselt p\u00e4rit Valgevenest, Baltimaadest, Ukrainast ja Venemaalt, muidugi muudeti ametlik keel vene keeleks. Sarnaselt Tartuga oli Kaliningrad suletud linn, mis avanes v\u00e4lismaailmale alles p\u00e4rast N\u00f5ukogude Liidu lagunemist. Tegelikult on praegugi tegu olulise militaartsooniga Venemaal, kus liikumine on m\u00f5nev\u00f5rra piiratud. N\u00e4iteks ei lubatud meile n\u00e4idata \u00fclikoolihooneid, kas v\u00f5i selle p\u00e4rast, et me ei saaks teada, kus pommivarjendid on jne.<\/p>\n

\"M\u00f5ned<\/p>\n

Arvestades seda, kui noor on Kaliningrad v\u00f5rreldes ajaloolise K\u00f6ningsbergiga, mille ajalugu arvestatakse alates aastast 1255, tekkis muidugi k\u00fcsimus piirkonna kultuuriruumi ja olemuse kohta, et kas tegu on Venemaale kuuluva tuntavalt saksa alaga v\u00f5i midagi muud. V\u00f5ib siiski \u00f6elda, et kaua mul selle \u00fcle juurelda ei tulnud. Juba esimestest sealveedetud hetkedest oli selge, et tegu on siiski Venemaaga. K\u00fcll l\u00e4\u00e4nelikuma, aga siiski Venemaaga. Mis pani j\u00e4rele m\u00f5tlema meie enda ajaloo ja kultuuri peale. Me oleme ikka kuratlikult \u00f5nnelikud, et meil on siin enda pisitilluke rahvusriik, kus me saame vabalt eesti keeles r\u00e4\u00e4kida. Kahjuks ei oska me \u00f6elda, milline on Kaliningrad v\u00f5rreldes \u00fclej\u00e4\u00e4nud Venemaaga, kuid v\u00f5ib arvata, et seda v\u00e4\u00e4rtustatakse kui l\u00e4\u00e4nes asuvat linna. P\u00e4ris mitmed kohalikud tudengid, kellega me r\u00e4\u00e4kisime, t\u00f5id Kaliningradi kolimise p\u00f5hjuseks v\u00e4lja just selle, et linn asub l\u00e4\u00e4nes, teiste Euroopa riikide keskel. Sellegipoolest on reisimine viisade ja paberimajanduse t\u00f5ttu neile \u00fcsna keeruline, samuti tuleb \u201esuurele Venemaale\u201c minekuks l\u00e4bida Leedu koridor. V\u00e4idetavalt on see tavaline, et kui inimesel pole \u201esuurel Venemaal\u201c sugulasi v\u00f5i tuttavaid, v\u00f5ib vabalt juhtuda nii, et ta oma eluajal sinna jalga ei t\u00f5sta.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

 <\/p>\n

Kaliningradis viibides sattusime kogemata peaaegu peale sellele, kuidas t\u00e4histati teatud paari aasta tagust Euroopa pinnal toimunud veidi vastuolulist s\u00fcndmust, kus muuhulgas m\u00e4ngisid \u00fcsna suurt rolli tundmata p\u00e4ritolu rohekad mehikesed. Nimelt olime giidituuril nn Vabaduse v\u00e4ljakul, kuhu pandi mingisugust v\u00e4litelki \u00fcles. Uurimise peale, et mis toimuma hakkab, ei osanud kohalikud midagi kosta. J\u00e4rgmisel hommikul taaskord v\u00e4ljakut \u00fcletades seisid t\u00e4nava \u00e4\u00e4res soomukid, millega inimesed pilte tegid. Selle \u00fcle, kas kohalikud egealased l\u00e4ksid \u00e4hmi t\u00e4is v\u00f5i v\u00f5tsid asja irooniaga, me tagantj\u00e4rele kokkuleppele ei j\u00f5udnud.\u00a0M\u00f6\u00f6dudes eelneval p\u00e4eval p\u00fcstitatud telgist, n\u00e4gime, et n\u00fc\u00fcd oli selle tagaseinale ilmunud hiiglaslik slogan, mille s\u00f5num oli \u201e\u00fchtne rahvus, \u00fcks riik\u201c.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

K\u00fclask\u00e4ik Kaliningradi oli t\u00e4is organiseeritud k\u00f5ikv\u00f5imalikke tegevusi, mille intensiivsus meenutas p\u00f5hikooliaegseid klassiekskursioone. Igasse p\u00e4eva pidi kindlasti kuuluma v\u00e4hemalt \u00fcks muuseumik\u00fclastus, olgu tegu suuremate ja uhkemate merevaigu- v\u00f5i okeaonoloogiamuuseumitega v\u00f5i pisemate veidi segase kontseptsiooniga majakestega keset metsa.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

 <\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Kuna Kaliningrad on suur merevaigutootja, l\u00e4ksime esimesel p\u00e4eval otse loomulikult merevaigumuuseumisse, kus k\u00f5ikv\u00f5imalike \u017eed\u00f6\u00f6vrite hulgas oli ka Lenini nimelise laeva makett (mille peal oli helikopter!), merevaiku talletunud sisalik ja legendaarse merevaigutoa seinapaneeli makett. Osade allikate v\u00e4itel paiknes s\u00f5ja ajal osa legendaarsest merevaigutoast K\u00f6ningsbergi lossis, enne kui see teadmata kadus.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

 <\/p>\n

Okeanoloogia on Kaliningradis au sees. Ka Kanti nimelise \u00fclikooli geograafiatudengitel on v\u00f5imalus spetsialiseeruda kas poliitilisele geograafiale v\u00f5i okeanoloogiale. Seal asub kuulus uurimisalus Vityaz, millega \u00a0m\u00f5\u00f5deti 1957. aastal Mariaani s\u00fcvikut.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Muuhulgas k\u00e4isime ka allveelaeval, mis kahjuks v\u00f5i \u00f5nneks kunagi lahingutegevuses ei osalenud. Giidiks seal oli igati r\u00f5\u00f5msameelne, s\u00f5bralik ja igati vanaisaliku olekuga h\u00e4rra, kes oli tollel laeval ise kunagi teeninud. Demograafilisest aspektist v\u00e4\u00e4rib mainimist see, et kui Eestis giidinduses vanemaid mehi pigem ei kohta, siis seal oli see tavaline.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

 <\/p>\n

\u0414\u043e\u043c \u0421\u043e\u0432\u0435\u0442\u043e\u0432<\/strong><\/p>\n

Kunagi oli selle maja kohal K\u00f6ningsbergi loss. Seitsmek\u00fcmnendatel hakati sinna ehitama maja, millest pidi saama Kaliningradi oblasti keskne administratsioonhoone. Paraku sai N\u00f5ukogude aeg otsa, mist\u00f5ttu j\u00e4i maja t\u00fchjalt seisma. Kui 2005. aastal t\u00e4histati Kaliningradi\/K\u00f6ningsbergi 750. aastap\u00e4eva, mille t\u00e4histamisel osales ka h\u00e4rra Putin isiklikult, v\u00e4rviti maja helesiniseks, pandi ette aknad ja katuselt lasti \u00f5hku suurem kogus ilutulestikku. Kuigi brutalistlikku maja peetakse \u00fcsna koledaks, on see siiski \u00fcsna populaarne (v\u00f5ib-olla veidi ebaseaduslik) k\u00fclastuskoht, kus noored armastavad hea vaate t\u00f5ttu n\u00e4iteks valentinip\u00e4eva t\u00e4histada. Selleks tuleb poetada valvurile suurusj\u00e4rgus 200 rubla ja loota, et sa vahele ei j\u00e4\u00e4.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

 <\/p>\n

K\u00f6ningsberg oli linn, kust kuulus filosoof Immanuel Kant eluajal oma jalga v\u00e4lja ei t\u00f5stnud. Seal ta s\u00fcndis, elas ja suri. Otseloomulikult v\u00f5ib n\u00e4ha Kaliningradis Kanti hauda, ka meie v\u00f5\u00f5rustajate \u00fclikool kannab tema nime. Kanti haua juures saime ka geopeitust m\u00e4ngida.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Kaliningradis on palju hulkuivaid koeri. \u00dcldiselt on kutsad vaktsineeritud-steriliseeritud-kastreeritud ja k\u00f5rvadest sildistatud nagu v\u00e4iksed vasikad. Samas tuleb t\u00f5deda, et k\u00fcllap nad elavad t\u00e4itsa m\u00f5nusat elu, sest k\u00f5ik koerad, keda me n\u00e4gime, olid t\u00e4itsa \u00fcmarad, l\u00e4ikiva karvaga ja lustlikud. \u00dcldiselt on kutsad v\u00e4ga s\u00f5bralikud ja usaldavad. Kui neile v\u00e4hegi t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata, viskavad enamik neist selili maha, et sa neid k\u00f5hu pealt s\u00fcgaksid. Inimesed neist eriti v\u00e4lja ei tee, vihmase ilmaga pikutasid nii m\u00f5nedki kutsad s\u00fcdamerahuga rongijaamas. Kui me seitsme tunni m\u00f6\u00f6dudes jaama tagasi l\u00e4ksime, polnud nad oma asukohta muutnud. Muidugi on nad meisterlikud toidulunijad ja niisama kleepekad, kes sind naljalt maha j\u00e4tta ei taha. Nii saime meiegi \u00fchel \u00f5htul koju jalutades kolmeliikmelise koertest ekipaa\u017ei, kes meid truult linnast \u00fchika ukseni saatsid.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Bussis\u00f5it Kaliningradis on omamoodi kogemus. Igasuguste moodsate s\u00fcsteemide asemel on otsustatud j\u00e4\u00e4da truuks vanadele lollikindlatele meetoditele, mis t\u00e4hendab seda, et iga bussi peal on \u00fcks keskealine naine, kelle t\u00f6\u00f6 on m\u00fc\u00fca pileteid. S\u00f5idu\u00f5iguse saab lunastada 20 rubla eest. Umbes pooleteist sentimeetri laiused piletid on keeratud rullidesse, mida m\u00fc\u00fcja kannab kummidega kinnitatult enda s\u00f5rmede \u00fcmber, aasides pidevalt m\u00f6\u00f6da bussi ringi, veendudes, et k\u00f5ik ikka reeglitele kohaselt piletid lunastavad. Muuseas mingit vormiriietust neil pole. Lisaks bussidele s\u00f5itsid Kaliningradis ringi ka trollid ja trammid, mis mis meenutasid kunagisi Tallinna omi.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Aastal 2018 peetakse FIFA World Cupi raames Kaliningradis neli m\u00e4ngu.\u00a0Seet\u00f5ttu ehitatakse sinna uut staadiumit, samuti avastasime s\u00fcndmusele p\u00fchendatud kaevuluugid. K\u00e4ima on l\u00fckatud suur vabatahtlike programm, mida veab \u00fcks L\u00e4tist p\u00e4rit naisterahvas. Vabatahtlikke on kokku tuhandeid, sh ka meie v\u00f5\u00f5rustaja. Vabatahtlikud hoiavad tugevalt kokku, v\u00e4idetavalt on tegu nagu suure perega.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Viimased kaks p\u00e4eva viisid meid Kaliningradi linnast v\u00e4lja Svetlogorskisse ja Kura s\u00e4\u00e4rele, mis on populaarsed turistikad.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

K\u00fclastasime ka kohta, mida tuntakse ka tantsiva metsa all, kus puud on veidralt krussis. V\u00e4idetav p\u00f5hjus on selles, et kahjurid h\u00e4vitavad puude tipud \u00e4ra, mist\u00f5ttu see peab kasvusuunda muutma.\u00a0Pildil olev aasakujuline puu on eriti populaarne vastabiellunute seas, kellele meeldib sealt l\u00e4bi ronida. Et kaitsealusele loodusele mitte liiga teha, on puu n\u00fc\u00fcd kaitstud v\u00f5rega.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Kohtasime ka luiki, kellele v\u00e4ga meeldis inimeste saapaninasid maitsta.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Samuti leidsime kassidele p\u00fchendatud ausamba.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Gettel:
\n<\/strong>“Kaliningrad oli mu esimene k\u00fclastusk\u00e4ik Venemaale ja v\u00e4ga tore oli kandiga tutvuda kohalike juhendamisel. P\u00e4evad olid hommikust \u00f5htuni t\u00e4is igasugu tegevusi ning sammulugeja lubas p\u00e4rast viit p\u00e4eva seal n\u00e4dalaks ajaks puhkuse v\u00f5tta. Mu jaoks k\u00f5ige huvitavam oli allveelaeva k\u00fclastus, sest giid r\u00e4\u00e4kis lugusid, kuidas ta koges elu koos 80 mehega vee all ja kuidas seal t\u00e4htsamad mehhanismid t\u00f6\u00f6tavad. V\u00e4ga meeldis ka p\u00e4ev looduses ehk v\u00e4ljas\u00f5it Kura s\u00e4\u00e4rele. Suure \u00fcllatuse valmistas mulle kohalike organiseeritus ja hea meel, et Kaliningradil on euroopalik taust. Lisaks veel k\u00f5ik need hulkuvad koerad. Sellega seoses on huvitav lugu ka – ootasime bussijaamas bussi, et s\u00f5ita kesklinna teiste kohalike egealastega kohtuma. Bussipeatuses oli \u00fcks armas koer ja ma paitasin teda, enne kui h\u00fcppasime bussile. Tunde hiljem kesklinnas, kui hakkasime kohtumiselt kodu poole minema, oli see sama koer meid \u00fcles leidnud ja ootas maja ees! Kuidas tal see \u00f5nnestus!? Minu s\u00fcda sulas igatahes!\u201c<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Ago:
\n<\/strong>\u201eTagantj\u00e4rele, minu esimene kokkupuude Kaliningradiga ei olnud just k\u00f5ige s\u00f5bralikum. Kell oli v\u00e4rskelt saanud kuus ja olles \u00e4sja \u00e4rganud, ei omanud ma unesegasena veel t\u00e4it arusaama sellest, kus ma olen ja mis mu \u00fcmber toimub. Kui mu pea m\u00f5neti selginenud oli (“ahhjaa, siin me siis oleme”) ajasin ma dressipluusist kokkum\u00e4tserdatud padjahakatise omale selga. Buss vuras veel enne l\u00f5pp-peatusesse j\u00f5udmist n\u00e4iliselt sihitult j\u00e4rgmised pool tundi linna vahel ringi. Mu v\u00e4ljapuhkamatusest apaatsale pilgule avanes vaade millestki tuulisest, m\u00e4rjast ja kergelt tolmusest. Ja sellele k\u00f5igele said mu hilisemad kogemused ka hulgaliselt t\u00f5endusmaterjali. Aga liinibussides ringisibavad kontrol\u00f6rid (kel kuidagi \u00f5nnestub k\u00f5igile keset s\u00f5itu pilet m\u00fc\u00fca), h\u00e4mmastavalt p\u00fc\u00fcdlikud ja hoolivad kohalikud ja tudengid, vastuoluline ajalugu (ning reaalsus) t\u00f5estasid, et Kaliningrad on nii m\u00f5ndagi enamat: linn, mille elanikud on oma kodukohaga tugevamini seotud kui meie oma nutiseadmetega. Nii et kokkuv\u00f5tteks – \u00e4gedad tutvused, p\u00f5nevad teadmised, v\u00e4ikesed seiklused ja pannkoogid ploomimoosiga – vahetus pakkus mulle elamusi ja m\u00f5tteainet pikemaks ajaks.\u201c<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Marie:
\n<\/strong>“Kaliningrad meenutas mulle veidi Narvat – kunagisest ajaloolisest linnast on alles j\u00e4\u00e4nud umbes neli maja ja munakiviteed. Tegu oli omap\u00e4rase kohaga, mis osalt meenutas Euroopat, samas oli tuntavalt Vene hingega. Mitmed “suurelt Venemaalt” p\u00e4rit kohalikud, kellega me r\u00e4\u00e4kisime, \u00fctlesid, et Kaliningradi elanikud on tuntavalt rahulikumad ja v\u00e4hem temperamentsed kui riigi teistes osades. Nende vaoshoitust ja s\u00f5bralikkust tundsime ka meie. Huvitav asjaolu kogu Kaliningradi oblasti kohta on ka see, et erinevalt paljudest teistest kohtadest domineerib sealses turisminduses saksa, mitte inglise keel.”<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Madli:<\/strong>
\n\u201eTegemist oli minu kolmanda EGEA vahetusega. Iga\u00fcks neist on olnud erinev, kuid k\u00f5ik omamoodi toredad ja silmi avardavad. \u00d5nneks on mul vedanud reisikaaslastega – seekordne reis Kaliningradi oli v\u00e4ga meeleolukas ning nalja sai palju. Mulle meie sisukas programm meeldis – saime n\u00e4ha v\u00e4ga palju erinevaid Kaliningradi ja \u00fcmbruse vaatamisv\u00e4\u00e4rsusi ning tutvuda veidi koha ajalooga.\u201c<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

 <\/p>\n

Kaliningradlastega kohtume juba varsti! Nimelt on nad meil k\u00fclas 9-15.04.2017. Seniks aga veel \u00fcks v\u00e4ga m\u00e4rg grupipilt. Vasakult: Madli, Ago, Gettel, Julia, Artur, Kristina, Marie, Kaisa.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teksti ja piltide autor on Kaisa Laur. Allj\u00e4rgnev tekst on subjektiivne ja poliitiliselt ebakorrektne.\u00a0 14-20.03.2017 viibisid viis meie egealast \u2013 Ago, Marie, Gettel, Madli ja Kaisa \u2013 Kaliningradis. Venemaaga asjade ajamine on keeruline. Kuna b\u00fcrokraatiamasina rattad k\u00e4isid aeglaselt ringi, juhtus nii, et saime oma viisakutsed k\u00e4tte k\u00fcmme p\u00e4eva enne minekut. Et viisakeskus n\u00e4dalavahetuseti ei t\u00f6\u00f6ta, […]<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":5099,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-1376","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-vahetus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1376","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/users\/5"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1376"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1376\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5100,"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1376\/revisions\/5100"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5099"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1376"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1376"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1376"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}