{"id":1603,"date":"2017-12-04T16:00:28","date_gmt":"2017-12-04T14:00:28","guid":{"rendered":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/kameeleonid-geograafid-ja-geograafianadal\/"},"modified":"2023-11-30T14:21:32","modified_gmt":"2023-11-30T11:21:32","slug":"kameeleonid-geograafid-ja-geograafianadal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/kameeleonid-geograafid-ja-geograafianadal\/","title":{"rendered":"Kameeleonid, geograafid ja geograafian\u00e4dal"},"content":{"rendered":"

Mis v\u00e4rvi on kameeleonid? L\u00fchike vastus on, et see s\u00f5ltub. Sama vastuse saab anda ka k\u00fcsimusele, mida iga geograafiatudeng loendamatul hulgal kordadel kuulnud on: \u201cOota, mida geograafid \u00fcldse teevad?\u201d Kuid m\u00f5lemale k\u00fcsimusele saab vastata ka p\u00f5nevamalt ja tunduvalt sisukamalt.<\/p>\n

12.-18. novembril toimus geograafian\u00e4dal. Kuigi suurel osal aastast on geograafia kameeleoni kombel osav keskkonda sulanduma ja seoses sellega ehk ka veidi m\u00e4rkamatu, siis just tollel l\u00fchikesel ajal p\u00f6\u00f6ratakse enam avalikkuse t\u00e4helepanu sellele, et paljude teada-tuntud elukutsete (linnaplaneerijad, kartograafid, h\u00fcdroloogid, meteoroloogid, arengun\u00f5unikud ja paljud teised) taga on \u00fcks ja sama loom – geograaf. T\u00e4histamaks geograafin\u00e4dalat korraldasime EGEA-Tartu ridades mitu \u00fcritust – kaardistustalgud, reisiklubi, veebiviktoriini – ja v\u00f5tsime osa GIS-p\u00e4evast. Siinkohal teeme v\u00e4ikese \u00fclevaate sellest, mis toimus, kuidas meil l\u00e4ks ja muuhulgas saate lugeda sellegi kohta, et mis asi see geograafia ikkagi on. Ja h\u00e4sti natuke kameeleonite kohta ka.<\/p>\n

Aga k\u00f5igepealt, meie tegevustest. Geograafian\u00e4dalale hoo sisse andmiseks tegelesime geograafide armastatuima t\u00f6\u00f6vahendiga: kaartidega.<\/p>\n

<\/a>
Kaardistustalgute fookuseks olnud Ayeyarwady j\u00f5e deltat tabas 2008. aastal ts\u00fcklon, mille tagaj\u00e4rjel hukkus enam kui 100 000 inimest. Allikas: Mianmari Informatsiooniministeerium<\/figcaption><\/figure>\n

Kuigi meie jaoks on Google Maps ja erinevad navigatsiooniseadmed muutunud igap\u00e4evasteks vahenditeks, siis suurel osal maailmast puuduvad veel t\u00e4psed kaardid. See teeb mitmed piirkonnad looduskatastroofide suhtes eriti haavatavaks, sest kaartideta puudub info nii abivajajate paiknemise kui ka n\u00e4iteks teedev\u00f5rgu kohta. Et v\u00f5imaldada ohu korral kiirem teavitus- ja evakuatsiooniprotsess ning abi andmine, on algatatud Missing Maps projekt, millest saavad osa v\u00f5tta k\u00f5ik vabatahtlikud. Panime EGEA-Tartu poolt j\u00f5ud kokku, kutsusime inimesi ka v\u00e4ljastpoolt ja asusime koos satelliitpiltidelt objekte kaardile kandma. Rahvusvaheliselt kutsutakse taolist organiseeritud kaardistus\u00fcritust mapathoniks<\/em>, selle eestikeelseks vasteks pakkusime v\u00e4lja kaardistustalgud. Kaardistatavaks piirkonnaks valisime Ayeyarwady j\u00f5e delta Mianmaris. Ala ise on tohutu, selle kaardistamine v\u00f5tab (ja on v\u00f5tnud) aastaid, kuid ehk on abiks ka v\u00f5rdlemisi v\u00e4ike t\u00fckk, mille me \u00fche \u00f5htuga valmis j\u00f5udsime. Igatahes oli tegu p\u00f5neva ja v\u00e4\u00e4rtusliku kogemusega k\u00f5igile osalejatele ja loodetavasti kordame\u00a0\u00fcritust ka j\u00e4rgmisel aastal.<\/p>\n

Tehnika arenguga on kaasas k\u00e4inud ka kaardid. Kindlasti on veel vara atlastele hingekella l\u00fc\u00fca, kuid hoopis enam kasutatakse t\u00e4nap\u00e4eval arvutikaarte. Oleme harjunud nende interaktiivsete v\u00f5imalustega – kaardid arvutavad meile l\u00fchima teekonna, otsivad huvipakkuvaid objekte, n\u00e4itavad ummikuid, l\u00fchidalt – v\u00f5imaluste hulk on vaat et loendamatu. Lisaks planeeritakse inimeste liikumiste alusel transporti v\u00f5i otsitakse loomade GPS-radade p\u00f5hjal sobivaimaid asukohti \u00f6koduktidele. K\u00f5ige sellega ning palju muuga tegeleb geoinformaatika, \u00fcks kolmest peamisest geograafia allharust inim- ja loodusgeograafia k\u00f5rval.<\/p>\n

15. novembril t\u00e4histati rahvusvahelist GIS-p\u00e4eva ning selle raames toimus Rahvusraamatukogus geograafia ja geoinfos\u00fcsteemide teabep\u00e4ev. Tartu \u00fclikooli geograafe esindasid tudengid Ago, Patrick, Maria ja Hanna-Ingrid ning geoinformaatikaprofessor T\u00f5nu Oja. Sel korral sai geograafiaosakonna laua juures uudistada geoinformaatika magistrit\u00f6\u00f6dena valminud lennundusteemalisi kaarte ning vaadata ekraanil jooksvaid animatsioone inimeste liikumistest ruumis. K\u00fclalistel oli v\u00f5imalus panna end proovile ka digimises (ehk ortofotodelt objektide, n\u00e4iteks teede, majade kaardile kandmisega): 10 minuti jooksul tuli v\u00f5imalikult t\u00e4pselt digida n\u00e4ite j\u00e4rgi \u00fcks v\u00e4ike ala. K\u00e4tt sai proovida ka I kursuse tudeng Hanna-Ingrid, kelle jaoks oli see samuti esmakordne kogemus. Lisaks neile tegevustele tutvustasime huvilistele geograafia eriala ning jagasime oma seniseid kogemusi geograafia \u00f5ppimisest ja korraldasime k\u00f5igile k\u00fclalistele v\u00e4ikese viktoriini. Kuigi GIS-p\u00e4ev toimub Tallinnas ja seoses sellega tuli s\u00f5itma hakata juba kella viiest hommikul ning \u00f5htul ootas veel ees pikk kodutee, siis v\u00f5ib kindlalt v\u00e4ita, et \u00fcritus ise oli seda t\u00e4iesti v\u00e4\u00e4rt.
\n<\/i><\/p>\n

Reisiklubid on \u00fcks traditsioonilisematest EGEA-Tartu \u00fcritustest. Niisiis ei saanud me geograafian\u00e4dalat m\u00f6\u00f6da lasta ka selleta. Viimastel aastatel oleme kuulnud k\u00f5rbematkadest ja seiklustest Kaug-Idas kuni rattatuurideni l\u00e4bi kogu Euroopa. Sel korral r\u00e4\u00e4kisid meie oma egealased – Laura ja Mart – tumeturismist ja oma k\u00fclask\u00e4igust T\u0161ernob\u00f5li. Esmalt vaatasime filmi sellest, mis tollel saatuslikul \u00f5htul ikkagi juhtus, seej\u00e4rel n\u00e4gime pilte ja kuulasime lugusid tuumaplahvatuse tagaj\u00e4rjel tekkinud kummituslinnast. Kuigi T\u0161ernob\u00f5lis liiga kaua viibida ei soovitata, on see praeguseks v\u00f5rdlemisi ohutu ja tegelikult on linna suhtelisse l\u00e4hedusse oma endistesse elukohtadesse mingi hulk inimesi elama naasnud. Katastroofikoha k\u00fclastamiseks saab ekskursioonigrupiga liituda iga\u00fcks. Pakutakse nii \u00fchep\u00e4evaseid kui ka pikemad tuure. Karta pole otseselt midagi, kuid kogemus on kahtlemata meeldej\u00e4\u00e4v.<\/p>\n

<\/a>
Lisaks (v\u00f5rdlemisi v\u00e4hemuteerunud) loodusele, mis linna \u00fcle on v\u00f5tnud, saab uudistada T\u0161ernob\u00f5lis hooneid ka seestpoolt. Laokilej\u00e4\u00e4nud raamatud, m\u00e4nguasjad ja muu aitavad sisse elada viimastele evakueerimieelsetesse tundidesse. Allikas: Mart Soo erakogu<\/figcaption><\/figure>\n

L\u00e4bivalt kogu n\u00e4dala jooksul said kooli\u00f5pilased osa v\u00f5tta meie poolt korraldatud veebiviktoriinist. Korraldasime seda esimest korda eelmise aasta geograafian\u00e4dalal ja \u00fcritus osutus \u00fcliedukaks, mist\u00f5ttu soovisime seda kindlasti j\u00e4tkata ka sel aastal. L\u00f5puks ei oskagi \u00f6elda, et kumb pidi rohkem pead murdma – kas meie k\u00fcsimusi v\u00e4lja m\u00f5eldes v\u00f5i \u00f5pilased neile vastates.<\/p>\n

Veebiviktoriinil osales sellel aastal koguni rohkem kui 200 \u00f5pilast \u00fcle terve Eesti ja seda t\u00f5simeeli, sest vastanud ulatusid Kuressaarest Narvani ning Tallinnast P\u00f5lvani. Esimesel p\u00e4eval keskenduti inimgeograafiale. Uurisime, et milliste maakondade piirid haldusreformij\u00e4rgselt j\u00e4id samaks ning millised on pindalalt suurim ja v\u00e4ikseim kohalik omavalitsus. Kuna veebiviktoriini teine p\u00e4ev kattus ka GIS-p\u00e4evaga, oli loogiline, et sel p\u00e4eval on fookuses geoinformaatika. \u00d5pilastelt k\u00fcsiti, miks Eesti pindala just 2015. aastal suurenes. Kolmas p\u00e4ev oli loodusgeograafiline ning seekord mindi Pandivere k\u00f5rgustikule ning taheti teada, miks algab just sellelt k\u00f5rgustikult v\u00e4ga suur hulk Eesti j\u00f5gesid.<\/p>\n

<\/a>
Geograafiaviktoriinil lasime \u00f5pilastel m\u00f5istatada, millise kohaga on tegu. Kas tunnete \u00e4ra? Allikas: Maa-amet.<\/figcaption><\/figure>\n

K\u00f5igil kolmel p\u00e4eval \u00f5igesti vastanuid oli p\u00f5hikoolist 13 \u00f5pilast\/meeskonda ning g\u00fcmnasistide hulgast 3, seega kuulutati v\u00e4lja tervelt 16 esikohta. Palju \u00f5nne v\u00f5itjatele ja suur ait\u00e4h ning kiitus k\u00f5ikidele osalejatele!<\/p>\n

Sellised olid meie tegemised selle aasta geograafian\u00e4dalal. Need ei anna endiselt head vastust sellele, et mis v\u00e4rvi on kameeleonid v\u00f5i mis teeb geograafiast geograafia. Niisiis, alustuseks kameeleonitest. Nimelt on levinud eksiarvamus, et kameeleonid vahetavad oma v\u00e4rvi kamuflaa\u017ei eesm\u00e4rgil. Tegelikkuses aga v\u00e4ljendavad nad v\u00e4rvivahetusega hoopis emotsioone. Nende naharakkudes on nanokristallid. Kui kameeleon on l\u00f5dvestunud, siis on kristallid tihedalt koos, peegeldavad tagasi l\u00fchikesi lainepikkuseid ja kameeleon on sinakam. \u00c4rritudes kristallidevaheline distants suureneb, koos sellega ka peegeldatav lainepikkus ning kameeleon muutub punakamaks. Selle ja erinevat v\u00e4rvi nahapigmentide abil saab luua p\u00e4ris toredaid mustreid, mis tihti toimivad ka varjev\u00e4rvusena.<\/p>\n

Kuidas on see seotud geograafiaga? Geograafia uurib nii loodus- kui inimn\u00e4htuste ruumilist paiknemist, nendevahelisi mustreid ja seoseid. Infot kaardil kuvades v\u00f5ib kogenud geograaf panna maailma kameeleoni kombel maske vahetama ja muuta globaalsed protsessid – olgu neiks kauba-, info- v\u00f5i inimestevood, ts\u00fcklonid v\u00f5i teedev\u00f5rgustik – meile lihtsalt m\u00f5istetavateks. Selle abil saab \u00f6elda maailma kohta \u00fcsna palju ja just seda on tulnud paljud meist, teadlikult v\u00f5i mitte, oma eriala valides tegema. Me t\u00e4name k\u00f5iki meie geograafian\u00e4dala tegevustel osalemise, j\u00e4lgimise ja kaasa elamise eest!<\/p>\n

EGEA-Tartu<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mis v\u00e4rvi on kameeleonid? L\u00fchike vastus on, et see s\u00f5ltub. Sama vastuse saab anda ka k\u00fcsimusele, mida iga geograafiatudeng loendamatul hulgal kordadel kuulnud on: \u201cOota, mida geograafid \u00fcldse teevad?\u201d Kuid m\u00f5lemale k\u00fcsimusele saab vastata ka p\u00f5nevamalt ja tunduvalt sisukamalt. 12.-18. novembril toimus geograafian\u00e4dal. Kuigi suurel osal aastast on geograafia kameeleoni kombel osav keskkonda sulanduma ja […]<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":5085,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-1603","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-geograafianadal"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1603","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/users\/5"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1603"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1603\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5086,"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1603\/revisions\/5086"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5085"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1603"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1603"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1603"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}