{"id":2361,"date":"2019-10-03T09:58:08","date_gmt":"2019-10-03T06:58:08","guid":{"rendered":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/kliimamuutus-ja-uhiskondlik-kollaps\/"},"modified":"2023-11-30T13:19:47","modified_gmt":"2023-11-30T10:19:47","slug":"kliimamuutus-ja-uhiskondlik-kollaps","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/kliimamuutus-ja-uhiskondlik-kollaps\/","title":{"rendered":"Kliimamuutus ja \u00fchiskondlik kollaps"},"content":{"rendered":"

Ent meie \u00fclesanne ei ole mitte valitseda k\u00f5iki maailma hoovusi, vaid muuta paremaks neid aastaid, kuhu meid on pandud, juurida v\u00e4lja kurja neil p\u00f5ldudel, mida meie tunneme, et meie j\u00e4reltulijad v\u00f5iksid harida puhast maad. Milline ilm neil tuleb, see pole meie m\u00e4\u00e4rata.<\/em><\/p>\n

Niimoodi on lausunud \u00fcks kirjandusliku maailma suurimaid suunamudijaid \u2013 Gandalf \u2013 kihutades oma s\u00f5nadega inimesi, haldjaid, k\u00e4\u00e4bikuid (ja ka \u00fchte p\u00e4kapikku) astuma v\u00f5itlusesse Sauroni l\u00f5putu armeega. Gandalfi looja, J. R. R. Tolkien on orke kirjeldanud kui juhmiv\u00f5itu ja p\u00f5him\u00f5teteta tegelasi, kes omasid sellegipoolest \u00fcsna head taipu h\u00e4vingut k\u00fclvavate masinate valmistamisel. Nende eesm\u00e4rk oli ehitada \u00fcles uus maailm. Rauast maailm, kus tehnika abiga saaksid orgid elada edasi oma elu. Oma masinatega juurisid nad \u00fcles metsi, suunasid \u00fcmber j\u00f5gesid ning purustasid k\u00fclasid.<\/p>\n

\u00d5nneks nad peatati. Ei taha m\u00f5eldagi, milline kohutav saatus tabanuks Keskmaad, kui s\u00f5rmus oleks j\u00e4\u00e4nud h\u00e4vitamata. Aga ma vaatan aknast v\u00e4lja ja m\u00f5tlen sellele ikkagi. \u00dcmberringi on kandilised majad, ringivuravad autod ja asfaldist t\u00e4navad. Valus meeldetuletust sellest, et siinses maailmas Frodot ei ole. Ma p\u00f6\u00f6ran pilgu tagasi oma arvutile. Sellest v\u00e4ljaulatuv juhe kaob seina, kuid sellega asi ei l\u00f5pe \u2013 kusagil l\u00f5putute kaablite taga on hiiglaslikud p\u00f5levkiviahjud. Ja ma m\u00f5tlen sellest, et mind ei saakski Frodo vist p\u00e4\u00e4sta. P\u00e4rast s\u00f5rmuse h\u00e4vitamist tapeti k\u00f5ik orgid ju maha\u2026<\/p>\n

Orkide kujunemislugu ei j\u00f5udnud Tolkien oma eluajal l\u00f5plikult v\u00e4lja m\u00f5elda, kuid enim leiab ta raamatutes kajastust variant, et tegu on p\u00f5lvkondadeks maa alla vangistatud haldjatega, keda piinati, ristati korrumpeerunud inimestega ja l\u00f5puks j\u00e4lle maailma laiali lasti. Nad olid t\u00fclgastavad; m\u00f5nitus haldjatele, kelle soost nad tehti. Raamatutes ei j\u00e4etud orkidele v\u00f5imalust ennast rehabiliteerida. Siin, p\u00e4ris maailmas, on see v\u00f5imalus olemas. Ja olgugi, et igap\u00e4evaolmes on t\u00f5eliselt keeruline viia jutukest sissejuhatav Gandalfi \u00fcleskutse reaalsetesse tegudesse, on palju neid, kes seda proovivad ja ilmselt rohkemgi neid, kes seda teha tahaks, aga ei tea, et kuidas.<\/p>\n

16. septembril korraldasime tudengip\u00e4evadel raames arutelu\u00f5htu teemal \u201eKliimamuutus ja \u00fchiskondlik kollaps\u201c. Oma arvamusi olid kutsutud jagama Eestimaa Looduse fondi kliimaekspert Piret V\u00e4insalu, Tartu \u00dclikooli klimatoloog Mait Sepp ja Madis Vasser, kes lisaks Eesti Rohelise Liikumise juhatuses olemisele on aktiivne Deep Adaptionis, Deep Green Resistance\u2019is ja Exctinction Rebellionis. Kaasam\u00f5tlejaid oli kogunenud ligi 50. Kuigi fookuses olnud probleem on oma olemuses globaalne, on selle t\u00e4hendus, ma usun, meie k\u00f5igi jaoks isiklik. M\u00f5ttevahetus keerles \u00fcmber hirmu, et see \u201eilus mull\u201c, milles me praegu elame, l\u00e4heb \u00fchel hetkel katki ja lootus, et keskkonnakriis lahendub kuidagi p\u00f5him\u00f5tteliselt iseenesest, j\u00e4\u00e4bki \u00fcksnes lootuseks. Mida sel juhul ette v\u00f5tta? Mis meid t\u00e4psemalt tabab? Kuidas \u00e4ra hoida k\u00f5ige hullemat?<\/p>\n

\u00dcsna aruetlu alguses v\u00f5ttis Mait Sepp oma m\u00f5tteavalduse kokku s\u00f5nadega, et kliimamuutustega tegelemises on kliima ise justkui pakend. Pakend, millesse on sisse pakitud see, millega me oleme aastasadu tegelenud – kuidas me \u00fcldse ellu j\u00e4\u00e4me ja oma ressursse jaotame. Nii on Pariisi kliimaleppe peamiseks sisuks vaesusega v\u00f5itlemine, ressursside ebav\u00f5rdse jaotmusega tegelemine ja kliima on sealjuures \u00fcksnes m\u00f5\u00f5dik. Kusjuures selline m\u00f5\u00f5dik, millega manipuleerides on justkui j\u00e4tkusuutlikusele r\u00f5hudes v\u00f5imalik inimeste tarbimisk\u00e4itumisega manipuleerida.<\/p>\n

\u201eJa ma alati loodan, et ma eksin k\u00f5iges\u2026 Elu l\u00e4heb t\u00e4iesti suvaliselt edasi, k\u00f5ik on k\u00f5ige parimas korras; kuskilt metsast jooksevad k\u00f5ik kadunud liigid v\u00e4lja, keda me arvasime olevat v\u00e4lja surnud, aga tegelikult ei ole. See oleks v\u00e4ga vahva.” Madis Vasser<\/p>\n

Maailma l\u00f5ppu (mistahes kujul) on ennustatud, kardetud ja kuulutatud aastatuhandeid. Selles pole midagi uut. Ja maailmad \u2013 kultuurid, \u00fchiskonnad, tsivilisatsioonid \u2013 on varemgi \u00f6kokatastroofide tagaj\u00e4rjel kokku varisenud. Sumerid, Antiik-Rooma, maiad \u2013 nimekiri v\u00f5iks j\u00e4tkuda l\u00f5putult. Stsenaarium on \u00e4ravahetamiseni sarnane k\u00e4imasolevaga \u2013 juhtiv klass kurnab v\u00e4lja ennast \u00fcmbritseva keskkonna vastutustundetult tarbides, kasvades ja loodust tasakaalust v\u00e4lja ajades \u2013 seda k\u00fcll m\u00f5nev\u00f5rra lokaalsemalt ja v\u00e4iksemas ulatuses kui nii, nagu momendil toimumas on. Praeguste s\u00fcndmuste keerises t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rseim uudne asi minu jaoks on hoopis see, et Mina Ise olen selle keskel. Mina saan olla p\u00f5hjus. Mina saan tundma tagaj\u00e4rgi.<\/p>\n

Hoolimata sellest, ma ei taha vastutada.<\/p>\n

S\u00fc\u00fcdistada on kerge. Ma v\u00f5in leida vigu nii iseendas kui k\u00f5igis teistes, aga ma ei n\u00e4e selles m\u00e4rgatavat kasutegurit. Ma lihtsalt ei usu seda, et kui ma annan m\u00f5nele pahale suurt\u00f6\u00f6sturile, riigijuhile v\u00f5i kasv\u00f5i oma s\u00f5brale m\u00f5ista, et ta on jobu (isegi kui ma teen seda v\u00e4ga viisakalt), siis see kutsub temas esile soovi muutuda.<\/p>\n

\u201eSee, mida kliimamuutus hakkab tegema \u2013 ta hakkab meid k\u00f5ige rohkem ahistama sealt, kus on juba praegu kitsas.” Mait Sepp<\/p>\n

Ma v\u00f5in vaadata inimestest kaugemale ja \u00f6elda, et vigane on s\u00fcsteem ja et meie peame muutuma koos sellega. Seda on kergem omaks v\u00f5tta, kuid arenguks tuleb muuta t\u00f5ekspidamisi kogu \u00fchiskonnas, mis on sellev\u00f5rra raskem. Ei piisa \u00fcksnes tugevast katal\u00fcsaatorist \u2013 on vaja veel midagi, mis takistaks meid, inimesi, taas tarbimistornaadosse l\u00f5ksu j\u00e4\u00e4mast. Kuigi lahendusi on v\u00e4ljapakutud mitmeid, on neil k\u00f5igil puudusi. Neist suurim, minu hinnangul, aga see, et need ei meeldi meile eriti.<\/p>\n

Arutelu\u00f5htul k\u00e4is l\u00e4bi iirlasest keskkonnaaktivisti, Paul Kingsnorthi nimi, kes, olles pettunud \u00fcha j\u00e4tkuvast tegevusetusest, mida riigid keskkonnaprobleemide lahendamisel viljelevad, pakkus p\u00e4\u00e4steteena v\u00e4lja loodusreligiooni. Oma idees pole see meile v\u00f5\u00f5ras, eluviis kui selline sarnaneb eestlaste maausuga. Kui igal puul oleks oma hing ning me n\u00e4eksime temas elusolendit, oleks metsandus ning metsa raiumine sellisel kujul olemata. Meie v\u00e4\u00e4rtushinnanguid juhiks religioon, milles puud ja mets on p\u00fcha, mist\u00f5ttu sellega majanduslik kauplemine oleks tabu. Iga\u00fcks v\u00f5taks metsalt vaid nii palju, kui tal enda tarbeks vaja on, olles looduses loodusega koos.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd sekkub v\u00e4ike kuradike mu \u00f5lal ja sosistab mulle k\u00f5rva: \u201eKuule, mingi puukallistaja oled v\u00f5i\u2026?\u201c<\/p>\n

Ei, ta pole \u00fcksi. Rohelised liikumised pole nii Eestis kui v\u00e4lismaal sagedasti just aukohal. Jah, on neid, kelle huvides on keskkonnaaktivistide kohta laimu levitada, aga tihti teevad vigu ka aktivistid ise. Nemadki on k\u00f5igest inimesed.<\/p>\n

\u201eT\u00e4naseks tunnen ma p\u00e4ris suurt hirmu selles osas, et mis minust saab. Ma m\u00f5tlen, et ma teen seda, mida ma teen, sellep\u00e4rast, et kui ma seda ei tee, siis v\u00f5ib-olla ei saagi ma varsti siin enam \u00fcldse elada.” Piret V\u00e4insalu<\/p>\n

Rohelisi liikumisi on palju. On neid, kes annavad meile n\u00f5u oma tarbimisk\u00e4itumise v\u00e4hendamiseks. M\u00f5ned teised seisavad vastu keskkonnavaenulikele poliitilistele otsustele, \u00fcritades planeeti p\u00e4\u00e4sta niimoodi. Neile vastandub n\u00e4iteks Deep Adaptation, kelle hinnangul ei olegi v\u00f5imalik praegust \u00fchiskonda p\u00e4\u00e4sta, kuid v\u00f5imalik on leevendada kollapsile j\u00e4rgnevaid tagaj\u00e4rgi, alustades vastuse leidmisega neljale k\u00fcsimusele:<\/p>\n

Mida me tahame oma praegusest elukorrast tingimata alles j\u00e4tta? Millest me saame kindlasti loobuda? Milliseid lahendusi saaks me \u00fcle v\u00f5tta minevikust? Mille ja kellega oleme me valmis tegema rahu?<\/p>\n

Minul pole neile k\u00fcsimustele vastuseid. Siiski, ma usun, et kui mul oleks, siis on palju neid, kes neist kinni v\u00f5taks. Veel k\u00fcmme aastat tagasi oleks taolisi s\u00f5nav\u00f5tjaid peetud j\u00e4rjekordseteks kliimahulludeks (ja kindlasti on neid, kes teevad seda ka praegu, v\u00f5ib-olla ka \u00f5igustatult), aga \u00fcha kasvavale rahvahulgale, vaieldamatult, k\u00f5lab taolistest probleemidest r\u00e4\u00e4kimine ja nendega tegelemine peaaegu nagu normaalse asjana.<\/p>\n

\u201ePraegu saame me veel valida, millest me loobume. Aga kui me kaua veel venitame, siis \u00fchel hetkel\u2026 N\u00e4ed, see n\u00fc\u00fcd l\u00e4ks. Keskk\u00fctet enam pole. Panen jope selga ja hakkan m\u00f5tlema, et mis n\u00fc\u00fcd j\u00e4rgmisena l\u00e4heb. Praegu veel on valik.” Madis Vasser<\/p>\n

Paul Kingsnorth on kirjutanud, et on okei olla segaduses; on okei olla v\u00e4ike; on okei mitte teada, mida teha tuleb; ainuke asi, mis pole okei, on probleemist k\u00f5rvale p\u00f6\u00f6rata. Sellest ei \u00f5hku Gandalfi s\u00f5nadele omast enesekindlust. Ka meie \u00fclesanne on m\u00f5nev\u00f5rra teistsugune – meil pole tarvis mitte orke nottida, vaid nendena elama \u00f5ppida. Sealjuures hakkab silma ka \u00fcks helgem tuluke. Piret V\u00e4insalu t\u00f5i v\u00e4lja, et lugedes n\u00e4iteks raamatuid on n\u00e4ha, et p\u00f5hiteemad, millega inimesed tegelevad – millest nad m\u00f5tlevad ja r\u00e4\u00e4givad – on alati olnud samad, s\u00f5ltumatult neid \u00fcmbritsevast keskkonnast.<\/p>\n

Kollaps v\u00f5ib tulla, kuid ei pruugi. T\u00e4htis on siinkohal see, et k\u00f5ik, kes siiski usuvad, et praegusel viisil j\u00e4tkates me \u00fcksnes suurendame oma v\u00e4ljakutseid tulevikus, k\u00e4ituksid vastavalt. V\u00f5ib-olla t\u00e4hendab see minemist m\u00f5nele kliimastreigile. V\u00f5ib-olla tutvumist keskkonnakaitseorganisatsiooniga. V\u00f5ib-olla midagi kolmandat. Kindlasti leiaks ma ise ja ka paljud teised sellele mitmeid vastuv\u00e4iteid, et miks see ikkagi tobe ja m\u00f5ttetu on, aga kas poleks kunagi tulevikus veel totram m\u00f5elda: “N\u00e4e! Mul oli ikkagi \u00f5igus. Kahju, et ma mitte midagi selle vastu ette ei v\u00f5tnud…”<\/p>\n

Me t\u00e4name Maitu, Madist ja Piretit p\u00f5neva arutelu eest ja k\u00f5iki teisi kaasa m\u00f5tlemast!<\/p>\n

*Sissejuhatav tsitaat p\u00e4rineb Ene Aru t\u00f5lkest raamatule “S\u00f5rmuste isand. Kuninga tagasitulek”.<\/em><\/p>\n

V\u00f5imalik j\u00e4rgi vaadata Youtube’is link<\/a><\/p>\n

Autor: Ago Tominga<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ent meie \u00fclesanne ei ole mitte valitseda k\u00f5iki maailma hoovusi, vaid muuta paremaks neid aastaid, kuhu meid on pandud, juurida v\u00e4lja kurja neil p\u00f5ldudel, mida meie tunneme, et meie j\u00e4reltulijad v\u00f5iksid harida puhast maad. Milline ilm neil tuleb, see pole meie m\u00e4\u00e4rata. Niimoodi on lausunud \u00fcks kirjandusliku maailma suurimaid suunamudijaid \u2013 Gandalf \u2013 kihutades oma […]<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":5042,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-2361","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uritused"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2361","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/users\/5"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2361"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2361\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5044,"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2361\/revisions\/5044"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5042"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2361"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2361"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/egea.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2361"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}