GIS-päeva viktoriin 2024
GIS-päeva viktoriin 2025
Tulemused
Õpilaste arvestus
- Kristofer Theodor Juuresoo
- Karoliina Karotamm
* kolmanda koha võitja ei soovinud nime avaldamist
Täiskasvanute arvestus
- Roosmarii Räim
- Heli Türi
- Martin Tuul
Küsimused ja vastused
KÜSIMUS 1
Tihti ei pääse keskkonnaseirajad huviväärsetele looduskooslustele omal jalal ligi. Kehv läbipääsetavus ja looduse haprus võivad olla põhjusteks, mistõttu on mõistlikum ökosüsteeme seirata mehitatud ja ka mehitamata õhusõidukeid kasutades.
Mis ökosüsteem on toodud ortofotol? Mis maakonnas selline vaatepilt avaldub? Nimeta 3 põhjust, miks on pildil nähtav ökosüsteem oluline.
VASTUS
Otrofotol on raba ehk kõrgsoo. Täpsemalt Nätsi raba, Pärnu maakonnas. Rabad on tähtsad elurikkusele, veereziimi tasakaalustajad, turba moodustamise mõjutajad, süsiniku sidujad (Rabade kogusüsinikust on märkimisväärne osa seotud veega küllastunud alades, sh laugaste ümbruses).
KÜSIMUS 2
Praegu on maakera ümber üle 10 000 tehiskaaslase, teisisõnu satelliidi. Selleks, et satelliit Maale tagasi ei kukuks, peab ta saavutama tasakaalu kahe jõu vahel – Maa gravitatsioonijõu ja tsentrifugaaljõu vahel. Selleks peab satelliit liikuma piisava kiirusega. Kuigi Maa gravitatsioon teda muudkui enda poole tõmbab, “kukub” satelliit maakerast mööda ja niiviisi jääb ta orbiidile püsima. Kujuta nüüd ette, et Maa ümber tiirleb satelliit, millel on üks päikesepaneel. Satelliit pöörleb orbiidil kogu aeg nii, et paneel on suunatud Päikese poole.
Kui satelliit liigub ööpäeva jooksul ümber Maa, kas:
A) Paneel saab pidevalt päikesevalgust.
B) Paneel on kogu aeg pimedas.
C) Paneel näeb päikest ainult poole orbiidist.
VASTUS
C) Paneel näeb Päikest ainult poole orbiidist
PÕHJENDUS
Satelliit tiirleb Maa ümber ja pöörab päikesepaneeli alati Päikese poole →Kui satelliit liigub Maa “varju” ehk öise poole taha, siis Maa blokeerib päikesevalguse. →See tähendab, et päikeseenergiat saab ta ainult umbes poole orbiidi jooksul – teine pool on pimedas.
KÜSIMUS 3
Kompass on ajalooliselt olnud oluline navigatsiooniseade. Kõige levinumate kompasside tööpõhimõte seisneb Maa magnetvälja omaduste ära kasutamises. Täpsemalt juhindub kompassi sees olev magnetiline osuti Maakera magnetilise põhja suunas. Kui aga peaks magnetilise kompassi lähedusse sattuma mõni muu tugev magnet või magnetiseerunud metall, siis see tekitab nö uue magnetvälja ja see pärsib kompassi töövõimet.
Kus kandis on Eestis kompassi töö häiritud (valla täpsusega)? Miks?
VASTUS
Eestis on magnetkompassi töövõime häiritud Jõhvis, sest seal paiknevad 250–700 meetri sügavusel magnetiidirikkad gneisi- ja kvartsiidikihid. Seal võib rauasisaldus ulatuda kuni 28 protsendini.
KÜSIMUS 4
Töötades ruumiandmetega on üsna harjumuspärane olukord, kus ekraanilt vaatab vastu kaunis taies. Kusjuures ruumiandmete efektne ja eesmärgipärane visualiseerimine on täiesti omaette ja olulise tähtsusega tehniline oskus! Selle küsimuse juures näete kaunist sateliidipilti Kagu-Austraalia maastikust, mille kujutamisel on kasutatud satelliidiandmeid ja taimestiku tervise ja roheluse mõõdikut (NDVI). Sisuliselt aitab NDVI jagada maakatet eri kategooriatesse, lähtudes sellest, kuidas see sateliidilt saadetud signaali tagasi peegeldab ja/või neelab. NDVI väärtus jääb vahemikku -1 kuni 1.
Mis maakatted on visualiseeritud A) punasega, B) kollase/rohelisega, C) helesinisega, D) tumerohelisega/tumekollasega?
VASTUS
Antud satelliidipildil on kombineeritud:
A) veekogud ja jõed (punased meanderid),
B) põllumaa (kollased/rohelised plokid),
C) niisked alad/rabad (hele sinine),
D) metsad/tumedad alad (tumeroheline).
VIIGILAHUTAJA
Kui suur osa RMK hallatavast metsamaast oli 2020. aastal majanduslikult majandatav mets?
VASTUS
656 263 ha