EGEA jätkab rõõmsal meelel geograafide kogemuste jutustamist – kuidas nad jõudsid geograafia osakonda ja kuidas sinna, kus nad praegu on. Loodame, et leiate jätkuvalt teiste geograafide tegemistest innustust ja motivatsiooni midagi uut põnevat ette võtta! Ja muidugi tundkem head meelt geograafia osakonna kasvandike üle!
Tänane lugu jutustab positiivse ellusuhtumisega töökast Mariast, keda inspireerivad loodusjõudude kujundatud dramaatilised maastikud ja hingematvad vaated ning kes eksib hea meelega ära, avastab uusi maid, matkab looduses ja vallutab mägesid! Maria omandas bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning pärast lõpetamist asus õppima Stockholmi Ülikoolis glatsioloogia ja polaarkeskkondade erialal (Glaciology and Polar Environments) ning on külalismagistrant Teravmägede ülikoolikeskuses UNIS (The University Centre in Svalbard). Loe, kuidas Maria oma erialavalikuni jõudis ning mida põnevat ta veel on teinud!
Kuidas jõudis Maria geograafia osakonda?
Enamus kooliajast möödus Marial Tallinna Kunstigümnaasiumis ja reaalainete huvilisena seadis ta endale sihiks pärast gümnaasiumi lõpetamist astuda sisse Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri erialale. Geograafia kui üks lemmikaineid koolis ei olnud Maria esimeseks valikuks, kuid EKA sisseastumiskatsetel mõistis ta, et tema koht ei ole kunstiinimeste hulgas ja talle sobiks õppida midagi konkreetsemat. Niisiis läks käiku plaan B ja geograafia, sest lisaks plaanidele ja joonestamisele meeldisid Mariale ka kaardid ja loodus ning geograafia õppekava pakkus üsna laia valiku aineid matemaatikast, geoloogia ja demograafiani, kattes uudishimu erinevate teemade vastu. “Tagantjärele mõeldes oli see ainuõige otsus, sest kohe algusest peale tundsin end õiges kohas olevat ning ümbritsetuna mõttekaaslastest!”
Miks loodusgeograafia ja kuidas on Maria end sellel alal teostanud?
Loodusgeograafia juurde jõudis Maria aegamisi ja enne ülikooli astumist ei osanud ta tegelikult arvatagi, et kuus aastat hiljem kirjutab magistritööd just liustikest. Esimesel semestril ülikoolis oli ta üldsegi veendunud, et temast saab hoopis inimgeograaf, kuna inimgeograafia tundus huvitav, samas lihtne ja loogiline. Kui aga kevadel algas maateadus ja suvel välitööd, oli loodusgeograafia ja geoloogia Maria südame võitnud! Sealt edasi tekkis juba kindel plaan minna Erasmusega aastaks Islandile vulkaane ja liustikke õppima, mis sai ka teoks. “Paljude jaoks on Erasmuse vahetus üks suur pidu (mis on täiesti tõsi :P), kuid ühtlasi on see ka võimalus end uues keskkonnas proovile panna ning selle läbi kasvada. Ma ei ole eales nii palju õppinud – nii geograafia/geoloogia ning ka enda kohta – kui seda tegin Islandil veedetud aasta jooksul. Selle käigus tuli teadmine, et glatsioloogia on see, mis mul silmad särama lööb.” Sellest tulenevalt võttis Maria vastu otsuse jätkata magistriõpinguid juba välisülikoolis ning ta astus sisse Stockholmi Ülikooli glatsioloogia ja polaarkeskkondade erialale. Esimene aasta uues ülikoolis möödus eriala- ja valikaineid tehes ning eelmine suvi-sügis viibis Maria Teravmägedel, kus võttis kaht ainet UNIS-es. “Nüüd, viimasel aastal, tegelen magistritööga, uurides muutusi Teravmägede tõusuveeliustike esiosa sulamises ja selle suhet erinevate keskkonnanäitajatega.”
Kellena on Maria töötanud ja mida sellest kogemusest õppinud?
Maria on õppimise kõrvalt minimaalselt töötanud, kuna tal on kombeks ühes semestris lihtsalt nii palju aineid võtta, et 24-tunnisest ööpäevast jääb väheks. Sellegipoolest on Marial töökohti olnud mitmeid, milleni on ta viinud kas huvi antud ala vastu, ootamatu võimalus või ka praktiline vajadus raha teenida. Nii on ta keskkooli ajal töötanud kohtunikuna sulgpallivõistlustel, majahoidjana Islandi hotellis, koristajana Stockholmis kui ka olnud tõlkekonsultant lasteraamatule “Miks mäed purskavad?”. Lisaks veel töötas Maria kuu aega Atlandi ookeanil uurimislaeval R/V Langseth teadusrühma liikmena, kus ta viis läbi igapäevaseid 8-tunniseid vaatlusi. Kuna eelnevalt nimetatud töökohad on väga erinevad, on Maria kogemuste spekter lai: ”Majahoidjana/koristajana töötamine on andnud suure kogemuste pagasi eri kultuuridest ja taustaga inimestega suhtlemisel, arendanud nii täpsust, kiirust kui ka õpetanud ootamatute olukordade kiiret lahendamist. Mõnes mõttes on ka geograafias õpitu nende töökohtade juures kasuks tulnud, kasvõi turistidele vaatamisväärsuste tutvustamisel või suurlinnas punktist A punkti B navigeerimisel. Lasteraamatule vulkanoloogia ja muude maateaduslike terminite sõnastikku koostades aga õppisin keerulisi seletusi n-ö maakeeli väljendama. Uurimislaeval aga sain osa teadustöö köögipoolest ning kombata oma mugavustsooni piire.”
Mida on Mariale andnud õpingud välismaal ja geograafiaharidus?
Marial on õpingute üle väga hea meel ja ta on tänulik: “Välismaal õppimine on andnud mulle nii enesekindlust, kasvatanud iseloomu, avardanud maailmavaadet, suurendanud (erialast) suhtlusvõrgustikku ja avanud uusi uksi. Ühtlasi on see ka pannud mind hindama seda, mida Tartu Ülikool (ja Eesti haridussüsteem) on mulle kaasa andnud. Kindlasti ei tasuks alahinnata seda, mida Tartu Ülikooli geograafiaharidus annab, eriti kui su kitsam erialavalik langeb nende valitud teemade hulka, millega geograafia osakond tegeleb.” Ülikooliteele on väärtust lisanud ka mõttekaaslased ja sõbrad eri riikidest, kes on motiveerinud ja inspireerinud Mariat kõrgemale ja kaugemale liikuma.
Kuigi juba geograafiasse sisse astudes oli Marial plaan mingi aeg tudeerida välismaal, siis nüüd tagasi vaadates ei osanud ta ettegi näha, et ta võiks praeguseks hetkeks olla õppinud juba kolmes välisülikoolis. “Tagasi mõeldes on see samas olnud asjade loomulik käik, st üks valik või suund on viinud teise võimaluseni ning sealt on selgemaks saanud see, kuhu edasi minna. Kindlasti ei oleks ma päris täpselt jõudnud mind huvitava jää-ookeani vastastikmõju teema juurde, kui ma ei oleks Islandil olles läinud oma vulkanoloogia professoriga keset Atlandit seilama ning ookeanipõhja geofüüsikaliste meetoditega kaardistama.”
Maria on seda meelt, et kooliväliselt tasub olla võimalikult aktiivne. “Lõppude-lõpuks on just see kogemus „see“, mis sind hiljem tööle, praktikale või (välis)ülikooli kandideerides teistest eristab. Samu aineid, st ülikooli kogemust võivad omada peale sinu veel hulk kaastudengeid, aga n-ö lisapagasit annab iseseisvat kujundada.”
Mida soovitab Maria enda õppimiskogemusest teistele?
Kes veel päris täpselt ei tea, mis suunda geograafias valida, siis Maria hinnangul tasuks võtta aineid kõikidest võimalikest suundadest ning leida enda jaoks see nišš, mis silma särama lööb. Kolme sõnaga kokku võttes: proovida, proovida, proovida! “Sama kehtib ka tööle/praktikale/välismaale kandideerimise osas – proovides, st motivatsioonikirju kirjutades, intervjuudel käies ja paberimajandusega tegeledes, kuna nii kasvab ka kogemus, enesekindlus ja julgus.” Julgust saab kasvatada ka koolivälistes tegevustes, olgu selleks siis n-ö people skills, keeleõpe või tudengiorganisatsioonis töötamine.
Kes mõtlevad välismaale õppimamineku peale, soovitab Maria kõigepealt enda jaoks läbi mõelda, miks välismaale minna – mida konkreetsem on eesmärk ja selgem siht, seda suurem on ka motivatsioon selle nimel töötada. Motivatsiooni on vaja ka paberimajanduse läbi elamiseks ja uues keskkonnas toime tulemiseks. “Vahetusprogrammid nagu Erasmus on väga lihtne viis välismaal õppimiseks, sest enamus probleeme on sinu eest lahendatud või saavad lihtsasti lahendatud, ning lisaks saab õpinguteks ka stippi. Omapäi magistrisse astumine on tülikam ning enamus eeltööd tuleb ise ära teha. Kuigi näiteks Skandinaavia ülikoolid on õppemaksuvabad, on elu kallis ning kuna välismaal õppijate rahastusprogramme Eestis on vähe, siis on õpinguteks raha leidmine keeruline. Aga…kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab! Pingutus on enamasti vaeva väärt!” Välismaal õppimise võimaluste osas tuleb suur osa tööd ikkagi endal ära teha ning aktiivne olla. Kindlasti saavad aidata nõu ja jõuga ka need, kes varem sama rada käinud.
Glatsioloogiahuvilistel soovitab Maria kindlasti kvaternaarigeoloogia, maateaduste aluste, geofüüsika, klimatoloogia, hüdroloogia ja geomorfoloogia kursustel osaleda; tõsisematel huvilistel kuluvad marjaks ära ka head teadmised kõrgemast matemaatikast ja füüsikast, kuna suur osa glatsioloogiast on võrrandid ja nendest ei saa ei üle ega ümber. Silma tasub peal hoida ka välisülikoolidel, kus glatsioloogia või loodusgeograafia suund on hinnatud ning aktiivne teadustöös (nt Stockholmi, Uppsala, Oslo, Islandi, Svalbardi, Swansea, Sheffieldi ülikoolid). Võimalus on võtta aineid ka välisülikoolidest. “Näiteks Teravmägedel käib iga ainega kaasas ka suuremal või vähemal määral välipraktikat, mida suurlinna ülikoolidest on raske korraldada, aga just geoainete puhul pea hädavajalik on.”
Suurimad tänud, Maria, oma kogemuste ja mõtete jagamise eest! EGEA soovib Sulle omalt poolt palju edu magistritöö kirjutamisel ja uute unistuste täitumist!
EGEA-le võib inspireerivatest geograafidest teada anda SIIN, et saaksime nende lood teiste geograafideni tuua!
Intervjuu koostas Gettel Sink, EGEA-Tartu teaduse populariseerimise rühma liige