Meeleolu loomiseks kuulata hitt-lugusi nii meilt, kui ka välismaalt.
Lennukaid ideid on meil ikka olnud, eriti kui asi puudutab rahvusvahelist seltskonda. Meie hulgas on palju neid, kes ise rohkelt välismaal ringi käinud ning nautinud sealset rahvusvahelist õhustikku. Palju on räägitud sellest, et Kesk-Euroopas on elu nii lihtne, kuna kõik on käe-jala juures ja üritused toimuvad vaid rongisõidu kaugusel. Meie oleme seda kadedusega pealt vaadanud ja kangemad meist aastaks (või kauemaks) kodumaa mulla taldadelt pühkinud ning läinud ise n-ö Suurde Euroopasse. Aga see ei ole ometi ju lahendus. Ka meie elame Euroopas ja ka meie võiksime nautida rahvusvahelist seltskonda. Mis seal ikka, tuleb ise ära teha.
Idee kongressi korraldada tuli Agnesel ja Mariel aasta varem Saksamaal lääne regiooni kongressil käies. Esimene harjutus kongressi korraldamiseks oli 2022 augustis toimunud Baltic Weekend, kus vaatamata nimele ja veidi ka meie üllatuseks, tuldi kohale üpris kaugelt. Baltic Weekendist kujunes tõeline Kongress Lite koos sisutiheda programmiga ja veel sisutihedamate õhtutega. Kongress Lite on seda asjakohasem öelda, et Baltic Weekend ja NBRC23 aasta hiljem toimusid üksteisest pelgalt 10 km kaugusel. Kuna meie, Põhja-Balti regioonis on raskekahurväge vähe (on ka nalja vistud, et North and Baltic regiooni peaks ümber nimetama Tartu and Vilnius regiooniks), siis vaatama sellele, et me alles 2019. a korraldasime regiooni kongressi (millest skandaalsel kombel ei ole blogilugu!), tuli meil jällegi ette võtta see suurürituse korraldamise kadalipp.
Pilt 1. Rahvas kuulamas tähelepanelikult me suuri juhte Agnest ja Mariet. Autor HN
Siinkohal tahaksin rõhutada, et loo autor ei olnud mitte mingit moodi kongressi põhijõud ega kandnud enda õlul väga suurt vastutust. See koorem langes meie kahele peakorraldajale – Agnesele ja Mariele. Kõigepealt sai pikema jututa paika kongressi maskott, milleks sai hüljes. Talle pandi ka läbi Instagrami konkursi nimi Sneezly, kuid see ei jäänud kellegile meelde. Tiim oli ka rahvusvaheline lisaks EGEA-Tartu liikmetele oli meil tiimis ka inimesi Milanost ja Turkust. Toimumispaigaks sai Männisalu Puhkekeskus Võsul, kus toimus ka EGEA aastakongress aastal 1994. Kongressi teemaks sai Läänemeri ja sellest tulenevalt olid ka kõik kongressi töötoad seotud mere uurimise ja heaoluga. Siinkohal oleks paslik välja tuua, mida täpsemalt töötubades uuriti:
- Kaugseire töötuba – SAR
Läänemere rannad muutuvad igal aastal. Põhjusteks on muuhulgas maakerge, talvised jäämassid ja inimtegevus. Kaugseire töötoas uuriti SAR-piltide abil Läänemere ranniku muutumist aja ja aastaaegade muutumisel.
- Sinivetikate õitsemise kaugseire Läänemeres
Sinivetikate ilmumine Läänemere rannikuvette on suvel kahjuks tuttav nähtus. Satelliidipilte ja kaugseiret kasutavas töötoas uuriti sinivetikate õitsemise esinemist ja levikut Läänemeres.
- Bioloogiliselt mitmekesised jõed aitavad kaasa Läänemere tervisele
Jõed on Läänemere tervise seisukohalt väga olulised, seetõttu uuriti jõgede elurikkusele spetsialiseerunud töötoas Võsu jõe liike ja seda, kuidas inimene on muutnud liikide ellujäämisvõimalusi.
- Vahendid rannamaastike planeerimiseks
Inimesed naudivad rannikuid ning inimtegevuse reguleerimiseks tuleb regionaalplaneeringut teha nii maal kui merel. Rannikuala planeerimise töötoas uuriti inimtegevuse ja liikide elupaikade paiknemist rannikul ning nende vahelisi konflikte.
- Avamere ja maismaa tuuleparkide planeerimise erinevuse õppimine
Ühiskondade energiavajadused kasvavad ja me peame leidma jätkusuutlikud viisid rohkema energia tootmiseks. Tuuleenergia töötoas õpiti tundma nii rannikul kui merel töötavate tuulikute eeliseid ja puudusi.
Kongressi osaks olid ka kaks ekskursiooni, üks Käsmu ja teine Ida-Virumaale. Kuna loo autor juhtis just Ida-Viru reisi, siis sellest ka veidi pikemalt. Alustasime Ida-Virumaa tundmist Suure Kolmega, millest kõik on tehislikud. Ehk siis – Aidu karjäär, tuhamäed ja Valaste juga. Põlevkivitööstus oli paljudele uudne nähtus ning sellega kaasnevaid maastiku ilminguid kiideti väga. Euroopa geograafidele näitasime Eestimaa kindlasti ühte suurimat tõmbenumbrit – Sillamäge. Paljud polnud käinud üheski (endises) kinnises linnas, paljud ei olnud varem kuulnudki, et sellised linnad üldse eksisteerisid. Egealasi pani ka imestama venekeelse keskkonna olek, omapära ja püsivus. Narva linn pakkus vaatamiseks okastraati ja teisel pool okastraati olevat Venemaad. Käisime ka Narva-Jõesuus tõestamaks, et ka Eestis võib tuul päris kõva olla (Narva-Jõesuu kail oli väga tuuline).
Pilt 2. Narva veehoidla lüüside juures, kuhu on meie naabri vaenulikkuse tagajärjel paigaldatud ohtralt okastraati. Lehvitasime ka piirikatele. Autor hr. Meier EGEA Zürichist.
Käsmu matka viisid läbi töötubade peakorraldaja Maria ning vabatahtlik Kai Ly. Matk mööda Käsmu lahe rannajoont kestis oma poolteist tundi, kuid geograafide jaoks oli see kui väike jalutuskäik. Ekskursiooni sihtpunkt oli Käsmu meremuuseum, kus egealastele tutvustas eksponaate ja Eesti ajalugu muuseumi perenaine. Huvi pakkusid nii vanad kaardid kui ka ammused hülgepüügiriistad ning käes sai hoida mitme saja aastast rasket relva. Tore oli teada saada, et muuseumis elatakse ka igapäevaselt. Pärast väikest kehakinnitust jätkus matk mööda rannikut, kus pildi peatusi tehti vaatetorni ning erinevate rändrahnude peale ronimiseks. Matka lõpus saime rannajoonelt näha Saartneeme ehk Kuradisaart, kuid tõusuvee tõttu sinnaminekut ette ei võetud ning see paik jääb järgmist korda ootama.
Pilt 3. Matkalised ronimas Käsmu Majakamäe kivi peal. Autor pr. Van Cleemput EGEA Leuvenist.
Ilmus ka Heli koostatud Daily Geographer, mille sisuks oli peamiselt õhtuses programmis aset leidnud vahejuhtumid ning viimasel õhtul valmis isegi sinna loo autori poolt horoskoop. Õhtuti käidi saunas, tutvuti üksteise kultuuridega ja loomulikult ei puudunud ka varavalgeni kestvad tantsumaratonid. Kindlasti peaks ära mainima Eesti õhtul esinenud live-bändi koosseisus Villem lõõtsaga ja teda saatmas Marie õde and co viiulitel ja torupillil.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et peamine õnnestus – osalejatele üritus meeldis ja midagi totaalselt võssa ei läinud. Liiga suuri tervise tüsistusi korraldustiim ei saanud ja nüüd, neli kuud hiljem, ei tundu meie vaimsed kannatused ka enam nii jubedad. Üritus oli äge, veel ägedam et me selle korralikult ära tegime ja eriti äge on muidugi see, et ka Eestis olles saab kogeda Suure EGEA mõnusid.
Teiega alati
professionaalne helping-hand Hendrik
Eesti-Soome maavõitluse võitja, Eesti-Leedu maavõistluse viigis osalenu
Pilt 4. Villem tõmbas lõõtsaga simmani korralikult käima. Autor HN
P.S. Kellel huvi rohkem, vaadaku ka ametlikku Instagrami kontot @nbrc2023.