Geograafide esimene koolikülastus on selle kohta ehk vale öelda, on ju geograafiat populariseeritud varemgi. Ent siiski. Tegemist on esimese koolikülastusega, mis läks välja EGEA-Tartu teadusepopulariseerijate töörühma alt ja meil ei ole midagi muud öelda, kui et oleme uhked! Loe ja veendu miks!
Detsembri tormise teise nädala alguses seadsid Oskar (baka III) ja Gettel (mag II) oma sammud Saaremaa poole ning külastasid Kuressaares kahte kooli, kus nad astusid õpetaja kingadesse ja viisid läbi viis planeerimisalast geograafiatundi kümnendatele klassidele. Nagu öeldud on siinkohal tegemist EGEA-Tartu teadusepopulariseerimise töörühma algatusega – käia koolides geograafia teemasid tutvustamas ning rääkida õpilastele, milline näeb välja ülikooligeograafia.
Tunni alguses tutvustasid tudengid lühidalt geograafia suundi ülikoolis ning näidati, mis erialadel geograafid töötavad. Õpilastele oli kindlasti üllatuseks, et lisaks õpetajaametile on geograafid ka ettevõtjad, ministrid, linnapead, analüütikud, programmeerijad ja kes iganes veel!
Planeerimisalane geograafiatund Kuressaare Gümnaasiumis ja Saaremaa Ühisgümnaasiumis asetas õpilased ise planeerijate rolli. Nõnda lahendasid kümnendikud suurema osa tunnist grupiti probleemülesannet, kus neil tuli välja pakkuda Kuressaarde kavandatavale motokeskusele alternatiivne asukoht (tuua välja selle asukoha poolt ja vastu rääkivad argumendid) või põhjendada, miks nende arvates ei ole Kuressaarde motokeskust vaja. Siinkohal tasub mainida, et tegemist on kohalike jaoks “kuuma” teemaga, kus kohalike elanike ja arendaja soovid põrkuvad.
Huvitegevuse võimaluste laienemine tekitas õpilaste seas elavat arutelu ja oma ideid esitati julgelt, eriti teades, et tudengid edastavad nende tehtud töö Kuressaare Linnavalitsusele. Nimelt on ka linnavalitsusel käsil hetkel motokeskusele alternatiivsete asukohtade otsimine ja nad olid nõus õpilaste poolt pakutud asukohad üle vaatama.
Õpilased said ülesandega väga hästi hakkama ja oskasid läbimõeldult
tuua välja nende poolt pakutud motokeskuse asukoha plussid ja miinused või põhjendada selle mitte rajamist.
Mis Oskar ja Gettel ise oma õpetajaks olemisest arvavad?
Oskar: “Kui lastelt küsitakse “Kelleks sa tahad tulevikus saada?”, siis üks populaarsemaid vastuseid on õpetaja. Minule pakkus aga see amet kuni siiani kõige rohkem hirmu. Seista klassitäie õpilaste ees ning jagada neile oma tarkusi. Peale neid kahte päeva ma pean oma sõnu sööma. See ei olnudki nii hirmus. Muidugi ma ei saanud kogeda seda tegelikku õpetaja elu, ma olin vaid külaline tunnis, aga kui sul on tund ette valmistatud, sa tead millest sa räägid, siis oli seal klassi ees täitsa tore olla. Kindlasti ootan järgmist katsumust tahvli ees.”
Gettelile meeldis väga õpetaja olla: “Mõelda õpilastele üks põnev ülesanne välja ja näha, kuidas nad sellesse nii sisse elavad ja kaasa lähevad, tegi head meelt! Positiivne tagasiside enda kunagiselt geograafiaõpetajalt ja kutse tagasi kooli uusi ülesandeid õpilastega läbi viima tõi samuti naeratuse suule! Nii et igati tore ja hea kogemus ning üks hirm, mis mul kooli minnes oli (äkki õpilased hakkavad minu taluvuse piire testima), oli täiesti alusetu hirm. Kõik pusisid oma ülesandega ja minu testimiseks polnud ammugi aega. Kevadel lähme ilmselt nendele samadele kümnendikele GPS-iga tundi läbi viima, taaskohtumise rõõm saab olema suur.”
Suur aitäh Raivo Aunapile, kes meid väljaprinditud kaartidega varustas!
Pingback: Üks teistmoodi Piparkoogiõhtu | EGEA-Tartu
Pingback: Üks teistmoodi Piparkoogiõhtu | EGEA-Tartu