Tekst: Janely Kangur
Pildid: Helena Maarja Lainjärv
15.-16. veebruaril toimus traditsiooniline Winter Weekend. Koosviibimine leidis aset Pedajamäe külas kaunil Otepää kõrgustikul, kus meid lahkelt võõrustas Mart. Ürituse eesmärk oli koos veeta üks tore nädalavahetus ja ka targemaks saada.
Toimumispaika sõitsime rongiga. Kõigepealt oli koosolek, sest enne töö, siis lõbu. Koosolek oli produktiivne: töögruppide juhid andsid oma tegevusest ülevaate, parandasime oma põhikirja ja kodukorda ning arutlesime muudel tähtsatel teemadel. Seejärel oli aeg süüa teha. Terve ürituse vältel sõime maitsvaid ja tervislikke vegantoite. Kõigil oli võimalus mingi toidukorra ajal köögis kaasa lüüa.
Kui kõhud olid täis, läksime matkale. Ilm oli mõnus, vaated ilusad ja rahustav oli üle pika aja jälle metsas olla, välja arvatud sel hetkel, kui mõnesaja meetri kaugusel haukus ketist lahti olev kuri koer. Vaatasime üle ka geodeetilise võrgu punkti, mis jäi kenasti meie matkateekonnale. Tagasi jõudes rääkis Ago meile teemal „Kuidas olla halb juht?“. Ta viis läbi ka ülesandeid, mis tuli grupisiseselt lahendada. Need panid meid olukordadesse, kus tuli midagi otsustada ja lahendus leida.
Sellel ajal, kui osa valmistas õhtusööki, mängisid teised lauamängu. Pärast mängisime Kuldvillakut, mille Jürgen oli meile ette valmistanud. Kuldvillak oli vägagi geograafiateemaline: küsimusteks olid tänavavaated Eesti eri paikadest. Siis oli lõpuks ometi saabunud kauaoodatud saunaaeg, mis ei saa geograafide ürituselt puududa. Kõigepealt olime kuumas tünnisaunas, mis oli talvise aja tõttu väga mõnus, sest pea oli veest väljas ja külm õhk jahutas toredasti. Seejärel läksime väga erilisse sauna – suitsusauna. Esmakordne suitsusauna minek võib täitsa ära ehmatada, sest suits paneb silmad ja kurgu kipitama, kuid on siiski väga eriline kogemus. Mõned julgemad lippasid pärast end jääauku jahutama. Tünnisaun osutus meeldivaks ja seal liguneti veel päris kaua. Õhtu lõpetasime mälumängu mängimisega, et pea ikka täitsa ära väsitada.
Kui hommikupuder oli söödud, võttis sõna Patrick, kes rääkis meile tööelust. Ta andis nippe töölesaamise kohta ja rääkis erialase töö tegemisest õpingute ajal. Siis sai sõna Merli, kes tutvustas üliõpilasesindust, olles ka ise selle liige. Ta seletas, millega üliõpilasesindajad tegelevad. Kuna nad seisavad tudengite eest ja tahavad meie elu paremaks teha, siis arutlesime selle üle, mis vajaks ülikoolisüsteemis tähelepanu.
Sellega hakkaski meie meeleolukas nädalavahetus läbi saama. Mõne aja pärast siirdusime kõik jälle rongi peale.
