Geograaf innustab ja motiveerib – ANNI SISAS

EGEA-Tartu alustab geograafide kogemuste jutustamist – kuidas nad jõudsid geograafia osakonda ja kuidas sinna, kus nad praegu on! Loodame, et leiate teiste geograafide põnevatest õnnestumistest ja katsetamistest ka ise innustust midagi uut ja vahvat ette võtta!

Esimene lugu jutustab rõõmsameelsest ja südikast GIS-huvilisest Annist, kes lõpetas 2015. aasta kevadel geograafia magistrantuuri cum laude. Hetkel töötab ta maailma juhtivas merekaarte tootvas ettevõttes Navionics ruumiandmete spetsialistina.

1 (2).JPG

Kuidas jõudis Anni geograafia osakonda?

Pärast gümnaasiumi lõppu ei tulnudki Anni tegelikult kohe geograafiat õppima – kahtlused erialavaliku osas olid suured ja ta tundis, et kuskile lihtsalt tuleb minna. “Kuna mul millegi vastu meeletut kirge ei olnud, siis kasutasin eriala valikul välistusmeetodit. Kõige lõpuks jäi alles geenitehnoloogia, mida õppisin ühe aasta. Suurt vaimustust minus aga näiteks T-rakkude retseptorite varieeruvus geenitasemel ja monooside stereoisomeerid ei tekitanud ning selgeks sai see, et geenitehnoloogia pole minu jaoks.” Seejärel tuli Annile appi tema geograafist vanem õde, kes soovitas tal samuti geograafiat õppima tulla – eriala olevat äge ja ümberringi väga kihvtid inimesed! Õe nõuandel Anni nii tegigi ja pärast sisseastumist tekkis kohe tunne, et on sattunud õigesse kohta.

Kellena on Anni töötanud ja mis suuna valis ta geograafias?

Töökohti on Annil olnud mitmeid ning oma esimese töökogemuse sai ta 16-aastaselt, mil töötas Rõngu plastitehases – ametiks autotööstuse plastosade kvaliteedi kontrollija. Edasi, kui oli alanud ülikooliaeg, töötas Anni lühiajaliselt ettekandjana pubis Illegaard, kus sai palju inglise keelt praktiseerida ning põnevate inimestega kohtuda. Peagi tekkis aga soov ülikooliõpingute kõrvalt pigem erialaga seotuga tegeleda ning varsti avanes Annil võimalus töötada intervjueerijana, küsitleda kaubanduskeskuseid külastavaid inimesi, loendada jalakäijaid ja jalgrattaid. Nendest töökogemustest õppis Anni küll palju, kuid sellist tunnet ei tekkinud, et võiks eelnimetatud töökohtadel pikemat aega töötada.

Järgmine põnevam ja arendavam töökogemus oli Annil kirjastuses Avita, kellele ta koostas elektroonilisi tunnikavasid loodusõpetuses. Seejärel ootas ees semester vahetusüliõpilasena Prahas ning inimgeograafia-alase bakalaureusetöö kaitsmine teemal “Elektrijalgrataste kasutamiskogemus ja -potentsiaal Eestis”.

Magistri lõpp.jpgPärast bakalaureusekraadi omandamist tundus Annile, et tal ei ole veel piisavalt oskusi mõnel erialasel töökohal edukalt hakkama saamiseks ning magistriõpe tundus olevat loogiline jätk. Seal jätkas ta aga geoinformaatika ja kartograafia suunal ning liitus Tartu Observatooriumi radarkaugseire töörühmaga. Kaugseireni jõudmine oli Annile endalegi mõnevõrra üllatuseks, kuna alles paar aastat varem oli ta arvanud, et ei hakka kaugseire keerukuse tõttu selle valdkonnaga mitte kunagi tegelema. Ükskord ühe oma geograafist sõbra pulmas hakkas ta aga enda lauas istuvate vanemate geograafide käest uurima, mis teemaga keegi tegeleb. Üks geograaf rääkis kaugseirest eriti innustunult ning ütles, et Anni võtaks ühendust, kui on soovi tema töörühma tegemistest lähemalt kuulda. “Läks kuu või paar mööda ja „ägedat“ teemat mul veel ei olnud. Võtsin siis temaga ühendust ja kuigi esialgu tundus radarkaugseire valdkond eriti keeruline ja ületamatu, siis pärast lähemat tutvumist ja pusimist hakkas see mulle väga meeldima. Kokkuvõttes on mul on väga hea meel, et just sinna töörühma sattusin. Sealt mu lõputöö teema alguse saigi…”

Lisaks Tartu Observatooriumis radariandmete töötlemisele avanes Annile võimalus töötada kaugseiret tutvustavate videote koostamisel (kokku neli videot, vaata neid SIIT) ning viia läbi õpetajatele suunatud koolitus kaugseireandmete kasutusvõimalustest. Kunagisest hirmu tekitanud kaugseirest oli saanud uus vaimustus! Toreda töörühma ja toetavate juhendajate keskel kirjutas Anni magistritöö teemal “Ehitiste tuvastamine radarsatelliidi Sentinel-1A mõõtmiste põhjal”. Magistriõppe lõpus tundis Anni, et on omandanud oluliselt enam oskusi ning enesekindlus erialaste väljakutsete osas oli märksa suurem.

Päev pärast magistritöö kaitsmist asus Anni suveks tööle ettevõttes TerraPro, kus tema peamiseks ülesandeks oli väikelennukis kaugseireaparatuuride opereerimine. “Ma polnud veel magistritöö hinnetki teada saanud, kui olin juba Norra poole teel, et seal aerofotosid teha. See on olnud minu jaoks vaieldamatult kõige eksootilisem ja põnevam töökogemus.” Lisaks Norrale võimaldas see töökoht aerofotosid teha ka Rootsis, Soomes ja Leedus.

TerraPro-s.jpg

Praegu töötab Anni merekaartidega tegelevas ettevõttes nimega Navionics ruumiandmete spetsialistina. “Mulle meeldib, kui saan lahendada erinevaid ülesandeid, pidevalt end arendada ning olla kursis oma valdkonnas toimuvaga.” Tema põhiülesanded on seotud kaardiandmebaasi täiendamiseks sobilike andmekogude otsimisega ja veekogude sügavusandmete töötlemisega. Lisaks sellele viib ta igapäevaselt läbi erinevaid ruumianalüüse.

Nüüdki on Annil vahepeal tore tagasi mõelda, milliseid võimalusi on talle andnud haridus geograafias: “Kui tulin geograafiat õppima, siis mul polnud aimugi, kes minust täpsemalt saada võiks. Ilmselt oleks minu jaoks tundunud sel suvel tehtud lendamistöö ja praegune ruumiandmete spetsialisti amet liigagi kättesaamatu ja kauge.” Siiski peab ta oluliseks rõhutada, et niisama ei kuku midagi sülle ja heade tulemuste nimel tuleb vaeva näha.

Kas tõesti ainult töö ja töö?

Töö ei ole kindlasti ainus oluline asi elus ja nii on ka Anni jaoks oluline hoida kõike tasakaalus – tööülesannete kõrvalt võiks jätkuda piisavalt vaba aega iseenda jaoks (enesetäiustamine, trenn, täisväärtuslik toitumine). Olulised on ka pere ja sõpradega kokkusaamised ja muud sotsiaalsed tegevused. Lisaks armastab Anni tervisesporti (eriti südamelähedale on suusatamine!), kuna piisav liikumine hoiab tuju hea ja vaimu värske. Mõnus aeg on Anni jaoks ka maakodus viibimine, kus on rahulik atmosfäär ja palju lemmikuid (kasse-koeri), kes tähelepanu armastavad.

Mida soovitab Anni enda töö- ja õppimiskogemusest teistele?

Kes veel päris täpselt ei tea, kas valida geograafias inim-, loodus- või kartograafia ja GIS suund, siis Anni soovitab osa võtta kõikvõimalikest üritustest, kus tutvustatakse erinevate töörühmade tegemisi, ka siis, kui see esialgu ei tundu olevat midagi ahvatlevat. Uudistama minek ei võta kunagi tükki küljest ja tasub ka lihtsalt teistega rääkida – äkki jõuab sealt millegi põnevani välja.

Tööle kandideerimise osas soovitab Anni proovida ja veelkord proovida. “Alati ei pea ootama “ideaalset” tööpakkumist ning kui leiad, et mingi ettevõte pakub huvi, siis lihtsalt kirjuta neile. Näiteks oma põnevale lendamisalasele töökohale just niimoodi ise ühendust võttes ma saingi. Esialgu mõtlesin, et äkki on võimalik saada kontoritööd, nt kaugseireandmeid töödelda, aga kui seepeale pakuti võimalust lennata ringi Skandinaavias – kuidas ma oleks saanud sellest ära öelda?”

Veel jagab Anni oma kogemust ühele teadusalasele stipendiumile kandideerimisest, kus stipendiumi saamiseks oli vaja ettekandena esitada oma senised teadusalased tulemused: “Päev enne ettekandeid tegin veel pingsalt kaugseirealast andmetöötlust ja olin üsna nukker, kuna ma tundsin, et mu tulemused pole veel piisavalt head ja töö tundus seetõttu liiga poolik. Rääkisin oma mõtetest ühele tuttavale, öeldes, et ma vist kavatsen stipendiumile kandideerimisest loobuda. Tuttav oli mu jutu peale väga üllatunud ja pühkis mul loobumise mõtted peast, öeldes, et esitagu ma nii palju, kui valmis on. Mul on väga hea meel, et mind tagant tõugati, sest kokkuvõttes läks nii hästi kui minna sai – suurepärane esinemiskogemus ja stipendium pealekauba. Alati tasub proovida!”

Kas töö hakkab õpinguid segama ja vastupidi?

Anni hinnangul temal töö tegemine õppimist ei seganud ning ta sai üldjuhul kõikidest loengutest ja seminaridest osa võtta. See tulenes sellest, et ta töötas kooli kõrvalt lühiajalistel töökohtadel (intervjueerimised, küsitlemised) või töökohtadel, mis võimaldasid ise oma tööaega planeerida (tunniplaanide koostamine, kaugseirealaste videote koostamine, radariandmete töötlemine). Kokkuvõttes, mida aktiivsem erialastes koolivälistes tegevustes olla, seda rohkem on võimalusi tulevikus, kuna erialaseid kontakte, teadmisi, ideid ja pakkumisi on rohkem.

Suur-suur-suur aitäh, Anni, et jagasid oma kogemusi ja mõtteid! Soovime sulle õnnestumisi ja põnevaid väljakutseid edaspidiseks!

Kellest võiks järgmine intervjuu rääkida? Anna meile oma soovist märku!

Intervjuu koostas Gettel Sink, EGEA-Tartu teadusepopulariseerimise rühma liige

Scroll to Top